KEHA JA MEELE TUGI

10/09/2026

Väikeseks mõtiskeluks eilehommikune Huvitaja saade, kus füsioterapeut Priit Teniste arutleb 👇
https://vikerraadio.err.ee/1610120507/huvitaja-lihas-ja-liigesevalud?fbclid=IwZnRzaAUOneJwZG9mBWZkaWQWUOEyWMOOcTgvhnq1BlZr4vEoXCF9c2V4dG4DYWVtAjExAHNydGMGYXBwX2lkCjY2Mjg1NjgzNzkAAR54HQWmVEKMYHf2WKE_PWdY2HRxLYFjKM-E9NuKskePe9wGuutR4DJfF3P-dg_aem_UKR77Ig_DglknD2aOfb9Xw

Selja-, kaela-, puusa-, põlvevalud, laiemalt lihase- ja liigesevalud ning kangus ja jäikus on väga levinud hädad, millega inimesed arsti poole pöörduvad, et seejärel füsioterapeudiga probleemile läheneda.

09/09/2026

Levinud küsimused endoproteesimisest -

„Kas on normaalne, et põlveprotees vahel kolksub või klõpsub?“

See vilksatas korraks ka kommentaarides 😘

Imestasin isegi selle üle peale just põlvelõikust, ning ka massöör juhtis sellele tähelepanu. Igaks juhuks konsulteerisin kirurgiga ja ta selgitas seda kolksu põlveproteesi mudelil.

Loomulik põlv liigub kõhre, meniskite ja teiste pehmete kudede toel. Need toimivad justkui loodusliku "pehmendusena".

Põlve endoproteesis liiguvad aga omavahel metallist komponendid ja nende vahel paiknev spetsiaalne ülitugev plastmaterjal (polüetüleen). Liigese mehaanika on veidi teistsugune kui loomulikus põlves ning seetõttu võivad liikumisel tekkida klõpsud või kolksud. See on hästi tuntud nähtus ja enamasti täiesti normaalne.

Lisaks kohanevad operatsiooni järel uue liigesega ka lihased, kõõlused ja sidemed. Esimestel kuudel võib turse muuta nende liikumist ning ka see võib kaasa aidata erinevatele helidele või tunnetele. Sageli jääb neid aja jooksul vähemaks või ei pane inimene neid enam lihtsalt tähele.

Millal tasub arstiga ühendust võtta?

Pelgalt valutu klõps või kolks ei tähenda tavaliselt, et midagi oleks valesti.

Kui aga kolksumisega kaasneb:

uus või tugevnev valu,
märkimisväärne turse,
põlve ebastabiilsus või "alt ära vajumise" tunne,
põlve lukustumine või märgatav muutus senises enesetundes,

siis tasub kindlasti võtta ühendust oma ortopeediga.

Minu jaoks oli kõige rahustavam see, et kirurg ei piirdunud lihtsalt sõnadega. Ta näitas maketil, miks selline heli võib tekkida. Vahel piisabki heast selgitusest, et hirm asenduks arusaamisega.🙏

06/09/2026

Levinud küsimused endoproteesimisest

„Kas ma hakkan proteesi tundma?“

See on üks küsimustest, mida inimesed enne endoproteesimist üsna sageli küsivad.

🌿Kas ma tunnen kogu aeg, et mul on kehas midagi võõrast?
🌿Kas metall hakkab häirima?
🌿Kas ma jään seda iga sammuga tunnetama?

Aus vastus on, et alguses võib see tunne tõesti olemas olla.

Mina olen oma põlveproteesi tundnud.

Seda on tegelikult üsna raske sõnadesse panna. See ei olnud valu ega midagi sellist, vaid lihtsalt ... teistsugune tunne. Mäletan, et püüdsin seda ka oma kirurgile kirjeldada. Tema kuulas ära ja ütles rahulikult: „See on proteesi
tunnetamine.“

See vastus jäi mulle meelde.

Tagantjärele mõeldes oli see täiesti loogiline. Operatsiooni käigus ei vahetata välja ainult liigesepinnad – paranema peavad ka luu, lihased, kõõlused, sidemed ja närvid. Aju õpib tasapisi tundma ka uut liigest ning see kohanemisprotsess võtab aega.

Huvitaval kombel ei mõtle ma täna enam sellele tundele. Kui sa küsiksid minult praegu, mis tunne on elada põlveproteesiga, siis jääksin korraks isegi mõtlema.
Ma ei ärka hommikul mõttega, et mul on põlveprotees. Ma mõtlen hoopis sellele, mida täna teha 😄. Ja võib-olla ongi see üks suurimaid eesmärke pärast endoproteesimist – et mingil hetkel ei ela sa enam oma proteesiga,
vaid lihtsalt oma elu.

Muidugi on iga inimese kogemus erinev. Mõni ütleb, et ei tundnud proteesi peaaegu üldse. Teine tunnetab uut liigest kauem. Taastumise kiirus sõltub paljudest teguritest ning ka aju vajab aega, et uue olukorraga kohaneda.

Minu jaoks oli oluline mõista, et proteesi tunnetamine ei tähenda automaatselt, et midagi oleks valesti. See võib olla täiesti loomulik osa
taastumisest ja kohanemisest.

Ja võib-olla on kõige julgustavam teadmine see, et aja möödudes jääb protees paljudel inimestel lihtsalt tagaplaanile. Mitte sellepärast, et teda
enam ei oleks, vaid sellepärast, et ta ei juhi enam sinu tähelepanu.

👉 Kas sina mäletad, kas tundsid pärast endoproteesimist oma uut liigest?
Või ununes see tunne üsna kiiresti?

Pildil: olen Lõuna-Eestis hetkel ja võtsin täna seenelkäigu ette. Värvid on niisugusteks muutunud, et kukeseened annavad end kergesti kätte. Korjasin ka puravikke, pilvikuid ja männiseeni. Seeneuputus. Aga pildi panen ühe toreda seenega, oli alles pirakas!

02/09/2026

Kas teadsid? Miks tekivad pärast operatsiooni uued kapillaarid? 🩸

Kui kirjutasin eelmises postituses, et pärast põlveliigese endoproteesimist võib opereeritud põlv olla veel pikalt soe, küsiti minult väga hea küsimus: aga miks tekivad pärast operatsiooni üldse uued kapillaarid?

See on tegelikult üks meie keha kõige nutikamaid paranemismehhanisme ning selle nimi on angiogenees.

Operatsiooni käigus saavad paratamatult kahjustada nii pehmed koed kui ka väikesed veresooned. Paranemise alustamiseks vajab keha rohkem hapnikku ja toitaineid kui tavaliselt. Selleks saadab organism kahjustatud piirkonda keemilisi signaale, mis annavad märku: siia on vaja kasvatada uusi peeni kapillaare.

Need uued kapillaarid toovad taastuvatesse kudedesse hapnikku, toitaineid ja immuunrakke – kõike seda, mida keha vajab paranemiseks.

Just seetõttu suureneb ka verevool opereeritud piirkonnas ning põlv võib olla mõnda aega katsudes teisest põlvest soojem. Kuna vasttekkinud kapillaarid on alguses veel õrnad ja läbilaskvamad, võib see kaasa aidata ka turse tekkele.

Õnneks ei jää see nii igaveseks.

Kui koed paranevad ja lisahapniku vajadus väheneb, hakkab organism liigseid kapillaare tasapisi eemaldama. Seda nimetatakse veresoonte ümberkujundamiseks ning selle tulemusena muutuvad aja jooksul nii põlve temperatuur kui ka verevarustus tavapärasemaks.

Huvitav on seegi, et sama protsess aitab selgitada, miks on värske operatsiooniarm alguses punakam ja aja jooksul muutub heledamaks. Paranemise alguses on armis rohkem väikseid kapillaare, kuid nende hulk väheneb armi küpsedes.

Meie keha on tegelikult päris muljetavaldav – ta ei paranda ainult haava, vaid ehitab vajaduse korral ajutiselt üles ka täiesti uue mikroskoopilise veresoonte võrgustiku, et paranemine saaks toimuda võimalikult hästi. ❤️

02/09/2026

Levinud küsimused endoproteesimisest ..

Miks on opereeritud põlv endiselt soe? Kas see tähendab põletikku?

See teema võib rahutuks teha küll ja natuke ärevust tekitada.

Pärast esimest põlveliigese endoproteesimist oli minu opereeritud põlv pikalt teisest põlvest soojem. Ausalt öeldes tekitas see päris palju küsimusi ja isegi hirmu. Väike mure tekkis ka füsioterapeudil. Kas kõik on ikka korras? Kas kuskil on põletik?

Küsisin seda oma kirurgilt. Tema vastus oli lühike ja rahulik: "See on paljudel nii. Ei ole põhjust kohe halvimat karta."

Operatsioon käivitab organismis loomuliku paranemisprotsessi. Uued kapillaarid, aktiivsem verevarustus ja kudede taastumine tähendavadki seda, et opereeritud põlv võib olla mõnda aega soojem kui teine.

Teadusuuringud näitavad, et tüsistusteta taastumise korral võib opereeritud põlv olla teisest põlvest soojem veel kuni aasta pärast operatsiooni. See on osa paranemisest, mitte tingimata märk sellest, et midagi on valesti.

See ei tähenda muidugi, et iga soe põlv on automaatselt normaalne.

Kui soojusega kaasneb tugevnev valu, väljendunud punetus, haavast eritis, palavik või enesetunde halvenemine, tuleb kindlasti ühendust võtta oma raviarstiga. Sellisel juhul vajab olukord hindamist.

Aga kui põlv lihtsalt tundub teisest soojem, taastumine kulgeb hästi ja muid murettekitavaid sümptomeid ei ole, siis võib see olla täiesti tavapärane osa paranemisest.

Minu jaoks oli juba ainuüksi teadmine, et ma ei ole selle kogemusega üksi, suur kergendus. Ja just sellepärast tahtsingi sellest kirjutada – sest enne operatsiooni ei räägita sellest peaaegu üldse.

👉 Kas ka sinu opereeritud põlv oli pärast endoproteesimist pikalt soe? Kui kaua sina seda märkasid?

31/08/2026

Ikka juhtub! Aga tuletame meelde, mida siis sel puhul teha, kui tekib väikseid traumasid👇

Kuidas käituda kergema luu- ja lihaskonna trauma korral?

Kergemate traumade, näiteks venituste või põrutuste korral on esmased soovitused järgmised:

🔸 vähenda võimalikult palju vigastatud piirkonna koormust;
🔸 tee vigastatud jäsemele iga kolme tunni järel külmakompressi;
🔸 turse vähendamiseks kasuta elastiksidet ja hoia jäset kõrgemal.

Need on esmased abinõud, mida saab vigastuse ägedas faasis rakendada ka kodus. Äge faas kestab tavaliselt umbes 12–24 tundi. Selle aja jooksul tuleks jälgida nii vigastatud piirkonna seisundit kui ka oma enesetunnet. Kui valu ja turse vähenevad ning seisund paraneb, ei pruugi arsti poole pöördumine olla vajalik.

Pärast ägedat faasi tuleks tavapärast koormust hakata taastama ettevaatlikult ja järk-järgult. Üldreegel on, et koormust võib suurendada seni, kuni see ei põhjusta tugevat valu – valust hoolimata treenimine ei ole mõistlik ega aita taastumisele kaasa.

Pikemaajalisel taastumisel sobivad näiteks alajäsemete traumade korral hästi vees võimlemine ja vees jooksmine. Vesi vähendab keharaskusest ja põrutustest tingitud koormust liigestele ning kõõlustele, võimaldades samal ajal lihaseid treenida.

Käetraumade korral võib harjutusi teha kodus kehasoojas vees. Veesurve soodustab vere- ja lümfiringet ning veetakistusega harjutused võimaldavad vigastatud piirkonda mõõdukalt koormata.

❗ Kui valu või turse on tugev, vigastatud jäset ei saa tavapäraselt kasutada või seisund ei parane, tuleks pöörduda arsti poole.

29/08/2026

Viimases ajakirja Tiiu septembri numbris on põhjalik lugu elust pärast liigesevahetust. Ortopeed prof Aare Märtson räägib, millal operatsioonini jõutakse, mida sellelt oodata ja kuidas taastumiseks valmistuda. Mul paluti artiklis jagada ka patsiendi vaadet – seda, kuidas see teekond päriselt tundub inimese jaoks, kes on selle ise läbi teinud.

Kui liigesevahetus on sul alles ees või oled juba taastumas, siis soovitan selle artikli kindlasti läbi lugeda. Minu arvates on see üks neist lugudest, mida tasub lugeda paberilt, rahulikult ja pliiats käes. Head nõu ja julgustust leiavad sealt ka lähedased, kes tahavad mõista, kuidas taastujat kõige paremini toetada.🙏🏻🤓

27/08/2026

Täna mõtlen veel sellisest levinud küsimusest endoproteesimisel:

„Kas arm jääb väga nähtav?“

See on päris hirm. Ja ma julgen arvata, et eriti sageli mõtlevad sellele naised. Ometi räägitakse sellest enne operatsiooni üllatavalt vähe.

Tekivad küsimused:

• Kas arm jääb väga suur?

• Kas see jääbki punane?

• Kas see jääbki selliseks?

• Kas ma saan ise midagi teha, et arm paremini paraneks?

Mäletan isegi, et vaatasin oma esimest armi hoopis teise pilguga kui praegu.

Puusaarmi vaatasin alguses natuke hirmuga. Täna, seitse aastat hiljem, on see peenike valge triip, mida vaevu märkan. Ainult armi piirkond on veidi ebatasasem – justkui väike "songermaa", mis meenutab, et seal on kunagi opereeritud.

Põlvearmiga oli lugu hoopis teine. Esimest põlvearmi vaatasin juba kuidagi... nagu lahingutrofeed. See rääkis loo sellest, mida olin läbi teinud. Minu esimene põlvearm jäi üsna silmatorkav, teine aga märksa tagasihoidlikum. Kas põhjuseks oli see, et käisin armiravis ja
manuaalteraapias ning hoolitsesin armi eest järjepidevalt niisutades ja masseerides? Võimalik. Kindlasti mängib rolli ka inimese individuaalne paranemine.

Olen näinud ka väga ilusaid, vaevumärgatavaid põlvearme. Seetõttu ei saa ette ennustada, milline arm kellelgi kujuneb.

Üks on aga kindel – värske arm ei jää selliseks, nagu ta on esimestel nädalatel või kuudel.

Alguses on arm sageli punakas, tihkem ja silmatorkavam. Aja jooksul muutub see tavaliselt heledamaks, pehmemaks ja vähem märgatavaks. Mõnikord kulub selleks kuid, mõnikord aasta või rohkemgi.

Kirjutasin kevadel ka armigeelidest ja sellest, milliseid võimalusi apteegis pakutakse. Tõsi on aga see, et ükski geel ei tee armi olematuks.
Kõige suurem "ravim" on sageli aeg. Hea haavahooldus, päikesekaitse ning vajadusel silikoonpreparaadid võivad toetada armi küpsemist, kuid iga inimese arm paraneb omamoodi.

Ja tead, mis on kõige huvitavam?

Kui enne operatsiooni tundub arm väga suur asi, siis mõni kuu või aasta hiljem avastad sageli, et vaatad hoopis midagi muud. Sa saad jälle
valutumalt kõndida. Trepist liikuda. Jalutama minna. Elada aktiivsemat elu.

Arm jääb. Aga ta ei pruugi enam olla see, mida sa iga päev näed. Ta muutub lihtsalt üheks osaks sinu loost. ❤️

👉 Milline oli sinu esimene mõte, kui pärast operatsiooni oma armi nägid? Ja kuidas sa sellesse täna suhtud?

26/08/2026

Kas oled märganud, milline jalg on tavaliselt "ärksam" 😃 Kummaga kõndi alustad tavaliselt?

24/08/2026

Küll on mul olnud hea meel, et jalad kannavad ja suudavad ning saan jälle auto oma kohalikku pesulasse viia ning sealt jalgsi tagasi ja järele minna! Tee pesulani viib aga üle mu maja kõrval asuva põllukese. Ja täna ootas mind pildil olev kohtumine seal 😁. Nüüd valin vist küll pikema teekonna, 1000 sammu vast lisaks 😃