08/09/2026
Inimolemus peab saama hingata! Jah. See ongi kogu asja tuum — lihtsalt hingata. Ilma süütundeta, ilma fassaadita ja ilma vajaduseta midagi tõestada.
Kui inimolemus ei saa hingata, hakkab ta lämbuma ja tekitab asemele asendustegevusi: fanaatilisi uskumusi, võimuiha, ebaloomulikke ihasid või meeleheitlikku vajadust kusagile kuuluda.
Hingamine eeldab aga ruumi:
Ruum olla ebatäiuslik: Luba olla täpselt seal, kus sa parajasti oled — koos oma otsingute, kriiside ja vaiksete hetkedega.
Ruum olla ilma reegliteta: Hetked, kus ei pea olema "hea kodanik", "vaimne inimene", "edukas täiskasvanu" ega täitma ühtegi muud rolli.
Mõtle, kui meel lakkab keha kontrollimast ja karistamast, saab keha lõpuks lõõgastuda. See on see sama loomulik alastiolek, kus pinge taandub ja elu saab jälle voolata.
Meie ühiskonnas ja kasvatuses on tihti puudu üks oluline etapp — aeg ja turvaline ruum, kus noor inimene saab katsetada, eksida ja ehitada üles oma autentse "Mina". Et ta võiks olla vahetu ja "alasti" oma tegelikus olemuses, ilma häbi, dogmade ja teiste ootustele vastamise vajaduseta.
Kui see loomulik kujunemine saab krampliku reeglistiku või hirmu tõttu häiritud, hakkab inimolemus lämbuma. Me ehitame endale kohandunud maskid ja fassaadid, kuni ükskord saabub elukriis.
Kuid elukriis pole karistus. See on psüühika hädavajalik katse raputada maha kõik tehislik. See on teine sünnitus — hetk, kus vana müür murdub, et me saaksime lõpuks küsida: Kes ma tegelikult olen ilma kõikide nende rollideta, maskideta, ootusteta, reegliteta?
Olemine ei pea olema pidev sooritus, kummardamine ega pjedestaalil seismine.
Tõeline tasakaal ja kesktee on palju lihtsamad. See on see, kui kehal ja meelel on luba olla täpselt nii, nagu nad on. Ilma poosita. Ilma teesklemata.
Lihtsalt olla. Lihtsalt hingata.
Annika/Hakima Noori
sisemineilu.ee
Annika Minapilt: Sisemine Ilu
Hakima Noori • Sõnatu Vägi