Toitumisterapeut ja kogemusnõustaja Annely Kevade

14/09/2026

🌿 Soolestiku tervis algab mitmekesisest toidulauast
Kas teadsid, et sinu soolestikus elab tohutu hulk mikroorganisme, kes ei ole lihtsalt „kaasreisijad“, vaid osalevad aktiivselt meie seedimise, ainevahetuse ja immuunsüsteemi toimimises?
Soolestiku mikrobioom on väga individuaalne ning seda mõjutavad muu hulgas meie toitumine, eluviis, ravimid ja keskkond. Üks kõige olulisemaid asju, mida ise teha saame, on pakkuda oma mikroobidele mitmekesist toitu.

🥦 Mida mitmekesisem taimne toidulaud, seda parem
Üks tuntumaid uuringuid selles valdkonnas on American Gut Project, milles osales üle 10 000 inimese. McDonald ja tema kolleegid leidsid, et inimesed, kes sõid nädalas rohkem erinevaid taimseid toite, erinesid oma soolestiku mikroobikoosluse poolest nendest, kes sõid neid vähem.
Sellest uuringust pärineb ka populaarseks saanud mõte „30 erinevat taime nädalas“. Oluline on aga mõista, et 30 ei ole mingi maagiline piir – 29 ei muutu halvaks ja 30 heaks. See on lihtsalt praktiline orientiir, mis aitab meil oma menüü mitmekesisemaks muuta.

Ja taimse toidu all ei pea mõtlema ainult salatit! Arvesse lähevad näiteks:
🥕 köögiviljad
🫐 marjad ja puuviljad
🫘 oad, läätsed ja kikerherned
🌾 täisteraviljad
🥜 pähklid ja seemned
🌿 ürdid ja vürtsid

🌾 Kiudained on meie soolestiku mikroobidele oluline toit.
Me ise ei suuda kõiki kiudaineid seedida, kuid soolestiku mikroorganismid saavad neid kasutada. Selle protsessi käigus tekivad muu hulgas lühikese ahelaga rasvhapped, näiteks butüraat, millel on oluline roll soolestiku keskkonnas.
See on üks põhjus, miks tasub kiudaineid oma menüüsse regulaarselt lisada.
Näiteks:
🌾 täisteratooteid
🫘 kaunvilju
🥦 köögivilju
🍎 puuvilju ja marju
🥜 pähkleid ja seemneid.

🥬 Erinevad taimed pakuvad erinevat toitu ka meie mikroobidele.
soolestiku mikroobid ei ole kõik ühesugused. Erinevad mikroorganismid kasutavad erinevaid toitaineid ja kiudaineid.
Seetõttu ei ole eesmärk süüa iga päev ainult ühte „supertoitu“, vaid anda oma kehale ja mikroobidele palju erinevaid taimseid toite.
Näiteks:
🟢 spinat
🟠 porgand
🔴 paprika
🟣 mustikad
🟤 läätsed
🌾 kaer
🌿 petersell
🥜 kreeka pähklid
Mida rohkem erinevaid taimi sinu nädalas menüüsse mahub, seda rohkem erinevaid kiudaineid ja taimseid bioaktiivseid ühendeid saad.

🥛 Kas fermenteeritud toidud võiksid samuti kasulikud olla?
Keefir, naturaalne jogurt, hapukapsas ja kimchi on näited fermenteeritud toitudest, mida võib tasakaalustatud menüüsse lisada.
Siin on olemas ka huvitav inimkatse. Wastyk ja kolleegid avaldasid 2021. aastal ajakirjas Cell uuringu, milles leiti, et fermenteeritud toitude suurem tarbimine suurendas uuringus osalejatel soolestiku mikroobide mitmekesisust ning vähendas mitmeid põletikuga seotud markereid.
See ei tähenda, et fermenteeritud toit „ravib põletikku“, kuid uuring annab huvitava teadusliku põhjuse, miks võiksime neid toite oma menüüs aeg-ajalt kasutada.

🍔 Aga ülitöödeldud toit?
Ka siin tasub vältida mustvalget mõtlemist.
Kõik töödeldud toidud ei ole halvad ja ülitöödeldud toit ei ole automaatselt „mürk“. Küll aga on viimastel aastatel kogunenud palju tõendeid selle kohta, et väga suur ülitöödeldud toidu osakaal toidus on seotud mitmete ebasoodsate tervisenäitajatega.

2024 aastal avaldas The BMJ suure ülevaate, mis koondas 45 metaanalüüsi ja ligi 9,9 miljoni inimese andmed. Suurem ülitöödeldud toidu tarbimine oli seotud mitmete terviseprobleemidega, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste, vaimse tervise probleemide ja üldise suremusega.

💚 Mida siis päriselt teha?
Soolestiku toetamine ei pea tähendama kalleid toidulisandeid, „detoxe“ ega kümmet erinevat supertoitu.

Alusta lihtsamalt:
🌱 Lisa nädalasse rohkem erinevaid taimi.
🫘 Söö regulaarselt kaunvilju.
🌾 Eelista võimalusel täisteratooteid.
🥜 Lisa pähkleid ja seemneid.
🥦 Söö erinevat värvi köögivilju.
🫐 Naudi marju ja puuvilju.
🥛 Sobivusel lisa menüüsse fermenteeritud toite.
🍔 Hoia ülitöödeldud toidu osakaal pigem väiksem.

Ja kõige olulisem – ära püüa kõike muuta ühe päevaga.

Kui sööd praegu nädalas näiteks 10 erinevat taimset toitu, siis järgmine eesmärk võiks olla 15. Seejärel 20. Ja võib-olla ühel hetkel jõuad ka 30-ni.

See ei ole võistlus. 🌿

Soolestiku heaolu toetamine on pigem järjepidev harjumus kui üks konkreetne dieet.

💬 Kui hakkaksid täna oma nädalast taimede nimekirja pidama – mitu erinevat taime sa arvad, et sul juba kokku tuleks? 🌱

Postituse aluseks on Tervis Plussi artikkel Will Bulsiewiczi ja Tim Spectori käsitlustega ning eespool nimetatud teadusuuringud.

09/09/2026

Kas Sina sööd „päris“ toitu?

Oled Sa analüüsinud, millest Sinu toidulaud koosneb? Sööd sa üldse "päris" toitu? Kus sa saad oma makrod ja mikrod, elektrolüüdid, vitamiinid?
See on üks viga, mida aktiivsete inimeste toidulaual üsna sageli näen. Eriti "trenniinimesed" kardavad süüa ja kardavad päris toitu!

Trenn on olemas. Sammud on tehtud. Tahet on. Aga toidulauale jõuab järjest rohkem valgubatoone, proteiinijooke, näkileibu ja „midagi kiiret“ – ning järjest vähem päris toitu.

Aktiivne keha vajab aga enamat kui lihtsalt valku ja kalorite täitmist.

🥚 Valguallikad: muna, kala, kana, liha, kohupiim, maitsestamata jogurt, kaunviljad, tofu.

🥔 Süsivesikud: kartul, riis, kaer, täisteratooted, tatar, pasta, puuviljad. Need aitavad toetada treeningut ja taastumist.

🥦 Köögiviljad ja marjad: erinevad värvid, erinevad toitained. Mitte ainult „natuke salatit taldriku kõrvale“.

🥑 Rasvad: pähklid, seemned, avokaado, oliiviõli, rasvasem kala. Ka rasvad on aktiivse keha jaoks vajalikud.

💧 Vedelik: kõigepealt piisavalt vett – eriti kui treeningud on pikad või higistad palju.

Ja siis need vead, mida tasub vältida:

❌ süüakse pidevalt liiga vähe, sest kardetakse kaalutõusu
❌ süsivesikuid piiratakse ka siis, kui treeningkoormus on suur
❌ iga vahepala asendatakse valgutootega
❌ puu- ja köögivilju süüakse liiga vähe
❌ toidukorrad jäetakse vahele ja õhtuks on meeletu nälg
❌ keskendutakse üksikutele toitainetele, mitte tervikule

Hea toitumine ei pea olema keeruline.
Mõtle esmalt päris toidule ja ehita oma toidukorrad selle ümber. Lisa vajadusel sporditoitumise tooteid – mitte vastupidi.
Sest valgubatoon võib olla mugav. Proteiinijook võib olla kasulik. Aga need ei peaks moodustama sinu toidulaua vundamenti.
Aktiivne keha vajab päris toitu. Ja piisavalt. 🥗

Milline neist vigadest on sinu toidulaual kõige tuttavam? Hea on see läbi mõelda ja muudatused sisse viia!

Foto:AFP/Scanpix

03/09/2026

🥔 KARTUL – kas alahinnatud tervisetoit või veresuhkru vaenlane?
Kartul on üks neist toitudest, mille kohta liigub uskumatult palju vastakaid arvamusi.
„Kartul teeb paksuks.“
„Kartul tõstab veresuhkrut.“
„Kartul pole üldse tervislik.“
„Külm kartul on supertoit.“
„Kartulikoores on kõik kasulik.“

Aga mida ütleb teadus? 🔬

🥔 KARTUL EI OLE „HALB SÜSIVESIK“
Kartul sisaldab peamiselt tärklist, kuid samal ajal saame sealt ka kaaliumi, C-vitamiini, B6-vitamiini ja kiudaineid. Keskmine koorega kartul annab umbes 600 mg kaaliumi ja 2–3 g kiudaineid.
Seega ei ole kartul lihtsalt „tühi süsivesik“.
Oluline on aga see, kuidas kartulit valmistada ja millega koos süüa.

🔬 MÜÜT #1: „Kartulil on alati kõrge GI.“
❌ Mitte päris.
Kartuli glükeemiline indeks ehk GI võib olla väga erinev sõltuvalt sordist, küpsusastmest, valmistusviisist, töötlemisest ja sellest, mida koos kartuliga süüakse.
Näiteks võib kuum, pehmeks keedetud või püreestatud kartul anda kiirema veresuhkrureaktsiooni kui kartul, mis on pärast küpsetamist jahutatud.

Miks?
Sest kartuli kuumutamisel muutub tärklise struktuur ja see muutub paremini seeditavaks.

🧊 MÜÜT #2: „Külm kartul on tervislikum kui soe kartul.“
🟡 Siin on natuke tõtt.
Kartuli keetmise/küpsetamise järel jahutamisel toimub osa tärklisest ümberstruktureerumine ning tekib rohkem resistentset tärklist.
Resistentne tärklis ei seedu peensooles täielikult ning toimib osaliselt sarnaselt kiudainetele. Jahutamine võib seetõttu vähendada kartulitoidu glükeemilist mõju.

Aga see ei tähenda, et:
❌ külm kartul = „vaba pääse“
❌ külm kartul põletab rasva
❌ kõik külmad kartulid on automaatselt madala GI-ga

Mõju sõltub sordist, valmistamisest ja kogu toidukorrast.

🥔 MÜÜT #3: „Kui tahad tervislikult toituda, tuleb kartulit vältida.“
❌ Ei pea.
Probleem ei ole enamasti kartul ise, vaid kartuli vorm ja kogu toidukord.
Keedetud või ahjus küpsetatud kartul koos:
🥬 köögiviljadega
🥚 muna, kala, kana või kaunviljadega
🥑 väikese koguse kvaliteetse rasvaga

on hoopis teine toidukord kui:
🍟 friikartulid
🥔 kartulikrõpsud
🧈 suur kogus võid/koort kartulipürees
🍟 frititud kartul + magus jook

Kartul ise sisaldab väga vähe rasva. Toidu energiasisaldust võivad aga märkimisväärselt suurendada lisatud rasvad ja töötlemine.

🔥 KÕIGE OLULISEM: KUIDAS KARTULIT VALMISTADA?
Kui eesmärk on maksimaalne toiteväärtus ja võimalikult hea mõju veresuhkrule, siis eelista sagedamini:
🥔 keedetud kartulit
🥔 aurutatud kartulit
🥔 ahjukartulit mõõduka pruunistamisega
🥔 koorega valmistatud kartulit, kui kartul on korralikult pestud

Ja üks nipp:
👉 Keeda kartul valmis → jahuta → söö hiljem külmalt või soojenda mõõdukalt.
Jahutamine võib suurendada resistentse tärklise osakaalu ja vähendada glükeemilist vastust. Samas ei pruugi kogu efekt kuumutamisel säilida ning mõju ei ole kõigil kartulitel ühesugune.

⚠️ MILLAL KARTUL VÕIB OLLA PROBLEEM?
Üks oluline aspekt on väga kõrgel temperatuuril pruunistamine ja fritüürimine.
Tärkliserikastes toitudes võib kõrgel temperatuuril ja vähese niiskuse juures tekkida akrüülamiid. Seda leidub muu hulgas friikartulites ja kartulikrõpsudes.

Seetõttu:
🔥 mida tumedamaks ja krõbedamaks kartul läheb, seda rohkem tasub sellele tähelepanu pöörata.

Hea rusikareegel:
„Kuldne, mitte kõrbenud.“

Akrüülamiidi täielikult vältida ei ole võimalik, kuid kokkupuudet saab vähendada, eelistades mitmekesiseid valmistusviise ning vältides kartuli tugevat pruunistamist.

🥔 AGA KARTULIKOORED?
Koores ja selle vahetus läheduses leidub osa kartuli kiudainetest ning kartulis on ka erinevaid bioaktiivseid ühendeid.
Seetõttu võib hästi pestud ja sobiva kartuli koorega söömine olla hea valik.

Ole ettevaatlik:
👉 rohelist, tugevalt idandunud või mõrkjat kartulit ei tasu süüa.

💡 KUIDAS SAADA KARTULIST KÕIGE ROHKEM KASU?
7 lihtsat soovitust:
1️⃣ Ära karda kartulit lihtsalt sellepärast, et see sisaldab süsivesikuid.
2️⃣ Eelista tervet kartulit püreele või tugevalt töödeldud kartulitoodetele.
3️⃣ Söö kartulit koos valgu, köögiviljade ja kiudainetega. See muudab kogu toidukorra toitvamaks ja võib mõjutada ka söögijärgset veresuhkrureaktsiooni.
4️⃣ Proovi aeg-ajalt keeta kartul ette ja jahutada. Nii saad resistentset tärklist juurde.
5️⃣ Ära pruunista kartulit väga tumedaks ega kõrveta.
6️⃣ Ära lase kartulil olla taldrikul ainus köögivili. Lisa kõrvale suur ports värvilisi köögivilju.
7️⃣ Vaata tervikut. Ükski toit ei muuda üksi sinu tervist heaks ega halvaks.

🥔 KOKKUVÕTE

* Kartul ei ole „halb toit“.
* Kartul ei ole ka mingi ime-supertoit.
* Ta on täiesti normaalne ja toitainerikas süsivesikute allikas, mille tervisemõju sõltub suuresti kogusest, valmistusviisist ja kogu toidukorra koostisest.
* Kõige mõistlikum on karta mitte kartulit ennast, vaid äärmustesse minekut. ❤️
* Ja võib-olla tasub kartulile anda tagasi tema koht meie toidulaual:
🥔 lihtne, kohalik, taskukohane ja toitev toit.

24/08/2026

Just praegu, kui valmivad sibulad peaksime rääkima, miks sibul kõigile ei sobi ja milline oleks lahendus!

🧅 Sibula paradoks: hea soolebakteritele, aga mitte alati heale enesetundele.
Mugulsibul on üks neist toiduainetest, mida kasutame peaaegu iga päev – supis, kastmes, salatis või hautises. Ta annab toidule palju maitset, kuid samal ajal ka mitmeid bioaktiivseid ühendeid, millel võib olla tervisele soodne mõju.
Sibulat on toiduks ja rahvameditsiinis kasutatud juba tuhandeid aastaid. Tänapäeva teadus uurib eelkõige sibulas leiduvaid flavonoide, väävliühendeid ja prebiootilisi kiudaineid. Kuid siin on oluline teaduslik nüanss: labori- ja loomkatsete tulemusi ei saa automaatselt tõlgendada nii, et sibula söömine ravib või ennetab mõnda haigust. Inimestel on tõendid tagasihoidlikumad, kuid sibul on igal juhul toitainerikas köögivili, mida tasub mitmekesises menüüs hinnata.

🧅 Miks võiks sibulat süüa?
1. Sibul sisaldab antioksüdantseid ühendeid
Sibulas leidub flavonoide, sealhulgas kvertsetiini, ning väävliühendeid. Need ühendid osalevad organismis antioksüdatiivsetes ja muudes bioloogilistes protsessides. Kvertsetiini on palju uuritud ka seoses põletikuga ja südame-veresoonkonna tervisega.

2. Sibul võib toetada südame tervist
Sibula ja selles leiduvate bioaktiivsete ühendite mõju vererõhule, vere lipiididele ja teistele südame-veresoonkonna riskiteguritele on uuritud nii labori-, looma- kui ka inimuuringutes. Tulemused on paljulubavad, kuid sibulat ei saa käsitleda ravimina.
Kõige mõistlikum on vaadata sibulat ühe osana tervislikust toitumismustrist – koos teiste köögiviljade, täisteratoodete, kaunviljade, pähklite, seemnete ja kala või teiste sobivate valguallikatega.

3. Sibulas leiduvad ühendid võivad olla seotud väiksema teatud vähkide riskiga
Mõnes vaatlusuuringus on suurem sibulate ja teiste Allium perekonna taimede tarbimine olnud seotud teatud vähivormide väiksema riskiga. Sibulas leiduvatel flavonoididel ja väävliühenditel on laboriuuringutes leitud huvitavaid bioloogilisi toimeid.
Siin tasub siiski olla ettevaatlik sõnadega „vähivastane“ või „ennetab vähki“ – sibul ei ole vähiravim ning seos toidutarbimise ja väiksema vähiriski vahel ei tõesta põhjuslikku mõju.

4. Sibul võib olla kasulik meie soolestiku mikrobiootale
Ja siin jõuame sibula ühe põneva omaduseni. 🦠
Sibul sisaldab fruktaane, sealhulgas fruktooligosahhariide, mis toimivad prebiootiliselt. Need jõuavad jämesoolde, kus soolebakterid neid fermenteerivad.
Teisisõnu: sibul võib pakkuda toitu meie soolebakteritele.
Mitmekesine ja kiudainerikas toit aitab toetada mitmekesist soolestiku mikrobiootat ning selle kaudu ka seedetrakti normaalset toimimist.

Aga just siin peitubki sibula paradoks.
🧅 Miks võib sibul mõne inimese kõhu punni ajada?

Sibulas leiduvad fruktaanid kuuluvad FODMAP-süsivesikute hulka.
FODMAP-id on lühikese ahelaga süsivesikud, mis imenduvad peensooles halvasti. Kui need jõuavad jämesoolde, hakkavad bakterid neid kiiresti fermenteerima. Selle tulemusena tekib gaase ja soolestikku liigub ka rohkem vett.

Tundliku seedimisega inimesel võib see väljenduda:
🎈 kõhupuhitusena
💨 gaasidena
😣 kõhuvalu või -krampidena
🚽 muutustena sooletegevuses
Eriti sageli põhjustavad sellised sümptomid vaevusi ärritunud soole sündroomi (IBS) korral.

Ja siin on üks oluline aspekt: see ei tähenda tingimata, et inimene on sibula suhtes allergiline või et sibul on talle „halb“.
Sageli on küsimus hoopis koguses ja individuaalses taluvuses.
Mõni inimene saab süüa sibulat probleemideta, teine talub väikest kogust, kolmandal võivad sümptomid tekkida juba üsna väikese koguse korral.

🌿 Mida teha, kui sibul tekitab seedevaevusi?
Kõigepealt ei tasu kõiki sibulaid ja muid FODMAP-rikkaid toite lihtsalt lõplikult menüüst välja jätta.
Proovi hoopis:
👉 vähendada korraga söödavat sibulakogust
👉 jälgida, kas probleem tekib eelkõige toore või ka kuumtöödeldud sibulaga
👉 pidada mõnda aega toidu- ja sümptomipäevikut
👉 vaadata, milline on kogu toidukord – vahel ei ole probleem ainult ühes toiduaines, vaid mitme FODMAP-rikka toidu koosmõjus
👉 vajadusel proovida toitumisspetsialisti juhendamisel madala FODMAP-i lähenemist
Oluline on teada, et madala FODMAP-i dieet ei peaks tähendama sibula ja paljude teiste toitude eluaegset vältimist. Selle eesmärk on tavaliselt leida üles konkreetsed toidud ja kogused, mida inimene talub.

💡 Üks kasulik nipp: kui soovid sibula maitset, kuid sibul ise tekitab vaevusi, võib ühe võimalusena kasutada sibulaga maitsestatud õli. Fruktaanid ei lahustu õlis, mistõttu sibulamaitseline õli võib anda toidule sibulase maitse ilma sama FODMAP-koormuseta.
Ja veel üks väike, aga oluline nüanss: kui lisad sibulat supile või hautisele ja korjad sibulatükid hiljem välja, ei pruugi see fruktaanide seisukohalt probleemi täielikult lahendada, sest vees lahustuvad fruktaanid võivad olla liikunud ka vedelikku.

❤️ Kokkuvõtteks
Sibul on toitainerikas ja bioaktiivseid ühendeid sisaldav köögivili, millel võib olla koht südame-veresoonkonna tervist toetavas ja mitmekesises toitumises. Selle prebiootilised kiudained võivad olla kasulikud meie soolestiku bakteritele.
Aga see, mis on ühele inimesele hea toit, ei pruugi teisele samamoodi sobida.
Hea toitumine ei tähenda, et kõik peavad sööma samu toite samas koguses. Hea toitumine tähendab ka oma keha ja individuaalse taluvuse tundmaõppimist. 🧅💚
Kui sibul tekitab sul korduvalt puhitust, gaase või kõhuvalu, ei pea sa lihtsalt „ära kannatama“ ega ka tervet hulka toite omal käel menüüst välja jätma. Parem on uurida, mida ja kui palju sinu seedimine tegelikult talub.

18/08/2026

🍭 Kas tead, kus suhkur end sinu ostukorvis peidab?

Kui oled proovinud suhkrutarbimist vähendada, oled võib-olla märganud, et see polegi nii lihtne. Suhkur ei pruugi pakendil olla kirjas lihtsalt „suhkur“.

Toidu koostisosade loetelus võib vastu vaadata näiteks:
🔎 -oos-lõpulised nimetused: glükoos, fruktoos, dekstroos, maltoos, laktoos jne
🔎 siirupid: glükoosisiirup, fruktoosisiirup, glükoosi-fruktoosisiirup, maisisiirup, riisisiirup, agaavisiirup, vahtrasiirup jm
🔎 muud nimetused: invertsuhkur, invertsiirup, maltodekstriin, linnaseekstrakt, odralinnaseekstrakt, mahlakontsentraadid jm
🔎 „tervislikumalt“ kõlavad magustajad: mesi, kookossuhkur, datlisiirup ja melass.

👉 Oluline on aga üks asi: „teistsugune nimetus“ ei tähenda automaatselt, et tegemist on tervislikuma suhkruga.

🍯 Aga kas mesi, datlisiirup või kookossuhkur on siis halvad?
Mitte tingimata. Need võivad anda toidule erineva maitse ning mõnes neist leidub vähesel määral ka teisi toitaineid. Kuid organismi seisukohalt kuuluvad ka mesi ja siirupid nn vabade suhkrute hulka.
Seega ei muuda „looduslik“ magustaja toitu automaatselt vähese suhkrusisaldusega toiduks.

🍎 Üks oluline eristus!
Kõiki suhkruid ei ole vaja vältida.

Terve õun, pirn või marjad sisaldavad küll looduslikke suhkruid, kuid samal ajal ka kiudaineid, vett, vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid.

WHO soovitus vähendada vabu suhkruid ei käi samal viisil tervete puu- ja köögiviljade loomulike suhkrute kohta. Vabad suhkrud on muu hulgas toidule lisatud suhkrud ning mees, siirupites, puuviljamahlas ja mahlakontsentraatides looduslikult leiduvad suhkrud.

⚖️ Kui palju siis on liiga palju?
WHO soovitab hoida vabade suhkrute tarbimise alla 10% päevasest energiast ning peab veelgi väiksemat kogust – alla 5% energiast – täiendava kasuga seotuks. 2000 kcal päevase energiavajaduse juures tähendab 10% umbes 50 g ehk 12 teelusikatäit vabu suhkruid.

Ja siia võivad üsna märkamatult kuuluda näiteks:
🥣 magus hommikuhelbepuder
☕ kohv siirupi või suhkruga
🥛 magustatud jogurt
🥤 karastusjook või mahl
🍪 küpsised ja batoonid
🍝 erinevad kastmed
🥐 saiakesed ja muud küpsetised

❤️ Miks suhkrukogusel üldse silma peal hoida?
Liigne vabade suhkrute tarbimine võib muuta toidulaua energiarikkamaks, kuid samal ajal toitainetevaesemaks. Suuremat tarbimist seostatakse muu hulgas suurema ülekaalu riski ja hambakaariesega. Eriti tasub tähelepanu pöörata suhkruga jookidele, sest vedelad kalorid ei pruugi tekitada sama hästi täiskõhutunnet kui tahke toit.

🛒 Minu 3 lihtsat soovitust poes:
1. Vaata koostisosade loetelu.
Mida varem suhkur või mõni suhkruline koostisosa nimekirjas on, seda suurem on selle osakaal tootes.

2. Vaata toitumisalast teavet, mitte ainult esikülge.
„Ilma lisatud suhkruta“ ei tähenda tingimata, et tootes on vähe suhkrut – näiteks puuviljamahl või mahlakontsentraat võib sisaldada palju looduslikult esinevaid vabu suhkruid.

3. Ära otsi ainult „peidetud suhkrut“ – vaata tervikpilti.
Kõige parem valik ei ole tingimata see, mille koostisosade nimekirjas pole ühtegi suhkruga seotud sõna. Küsi hoopis:
👉 Kui palju suhkrut ma sellest toidust saan?
👉 Kas toit annab ka kiudaineid, valku, vitamiine ja mineraalaineid?
👉 Kui sageli ma seda söön?

💡 Suhkur ei ole mürgine ega keelatud toit. Küsimus on eelkõige koguses, sageduses ja selles, millise koha see sinu toidulaual võtab.

Kui suure osa sinu igapäevasest toidust moodustavad magusad toidud või joogid, siis võib olla palju kasulikum õppida suhkrukogust järk-järgult vähendama, mitte proovida kõiki suhkruid täielikult oma menüüst välja lõigata.

📌 Järgmine kord poes: võta üks oma lemmiktoode ja vaata koostisosade nimekirja. Kas leiad sealt mõne suhkrule viitava nimetuse, mida varem märganud ei olnud?

11/08/2026

Miks süüa suvikõrvitsat?

Igasuvise suvikõrvitsauputuse all ägades on kerge unustada, kui vinge viljaga meil tegelikult ikkagi tegu on.
Kuidas oleks, kui tuletaksime vahelduseks meelde suvikõrvitsa imelised omadused!

Tagasihoidlik suvikõrvits peidab endas rohkelt kiudaineid s.h. prebiootilist pektiini, mis toidab hellalt soolefloorat ning hoiab seega seedimise korras.

Suvikõrvitsa koores on rikkalikult rasvlahustuvaid antioksüdante luteiini, zeaksantiini jt karotenoide, mis kaitsevad silmi, ning C-vitamiini, mis toetab kvaliteetse kollageeni sünteesi.

Kuna suvikõrvitsal on erakordselt madal glükeemiline koormus ja tal pole tugevat maitset on seda mõnus kaasata kõikvõimalikesse toitudesse koguse suurendamiseks ja köögiviljavaliku mitmekesistamiseks.

NB! Enamus suvikõrvitsa kasulikest antioksüdantidest peitub just koores, seega jäta suvikõrvits koorimata.
Ja veel: kuna karotenoidid on rasvlahustuvad, kombineeri suvikõrvitsat tervisliku rasvaga, nt. väärisoliiviõli või pähklitega, nii saad kõik kasuliku kenasti kätte.

04/08/2026

😴 Oled isegi praegu, keset ilusat suve, kogu aeg väsinud? Enne kui haarad vitamiinipurkide järele, vaata üle oma taldrik.

Pideval väsimusel võib olla palju põhjuseid – vähene uni, stress, vähene liikumine või mõni tervisemure. Aga ka teatud toitainete puudus võib mõjutada energiataset ja enesetunnet.

📌 4 toitainet, millele tasub tähelepanu pöörata:

🩸 RAUD – vajalik hemoglobiini ja hapniku transpordiks.
👉 Head allikad: veiseliha, mereannid, läätsed, oad, tofu, kõrvitsaseemned.
💡 Taimse raua imendumist parandab C-vitamiin – näiteks läätsed + paprika või oad + brokoli.

🌰 MAGNEESIUM – oluline energiaainevahetuse ning närvi- ja lihastöö jaoks.
👉 Rikkad allikad: kõrvitsaseemned, mandlid, kaunviljad, täisteratooted, spinat, kakao.

🐟 B12-VITAMIIN – vajalik vereloomeks ja närvisüsteemile.
👉 Head allikad: kala, mereannid, liha, munad, piimatooted.
🌱 Veganina tuleb B12 saamine planeerida rikastatud toitude või toidulisandi kaudu.

🥬 FOLAAT (B9) – vajalik rakkude jagunemiseks ja normaalseks vereloomeks.
👉 Rikkad allikad: läätsed, kikerherned, oad, spinat, brokoli, spargel, avokaado.

☀️ Ja ära unusta D-vitamiini! Eesti sügis-talvisel perioodil võib selle saamine olla keeruline. Toidust saad seda eelkõige rasvasest kalast ning rikastatud toodetest.

💡 Minu soovitus: ära hakka püsiva väsimuse korral pimesi toidulisandeid võtma. Kõigepealt tasub välja selgitada, miks sa väsinud oled – vajadusel koos arstiga ja vereanalüüside abil.

30/07/2026

🥒 VÄRSKE KURK – mida sellest suvel teha ja kuidas nautida nii, et tervis ka rõõmustaks? 🥒

Suvi ja värske kurk käivad kokku nagu sukk ja saabas! 😄 Krõmpsuv, mahlane ja värskendav kurk on üks neist toitudest, mida võib suvel süüa kohe mõnuga – aga kas teadsid, et ka kurgi valmistamise viis mõjutab seda, mida me temast lõpuks saame?

Vaatame, mida värske kurgiga teha 👇

🥒 VÄRSKE KURK – kõige lihtsam ja värskem valik

Kurk sisaldab palju vett ning sobib hästi suvisesse menüüsse, aidates toidukorda mahlakamaks ja värskemaks muuta. Lisaks sisaldab kurk kiudaineid ning väikestes kogustes erinevaid vitamiine ja mineraalaineid.

Kõige lihtsam variant? Viiluta kurk, lisa veidi soola, tilli ja hapukoort või maitsesta hoopis maitsestamata jogurtiga. Või söö niisama!

👉 Kui tahad toitvamat kõhutäit, lisa kõrvale valku ja rasva – näiteks muna, kala, kana, kodujuustu või kaunvilju.

🥗 KURGİSALATID – lõputult võimalusi!

Kurk sobib suurepäraselt erinevatesse salatitesse. Proovi näiteks:

🌿 kurk + till + hapukoor
🍅 kurk + tomat + sibul + oliiviõli
🥛 kurk + maitsestamata jogurt + küüslauk + ürdid
🥑 kurk + avokaado + seemned
🧀 kurk + feta + tomat + oliiviõli

💡 Väike nipp: kui salat on põhiroa kõrvale, mõtle ka sellele, kas seal on piisavalt valku ja head rasva. Ainult kurgist ja tomatist tehtud salat on küll kerge ja värske, kuid ei pruugi kõhtu pikemaks ajaks täis hoida.

🧂 SOOLAKURK – mõnus, aga kogus loeb

Soolakurk on suvine klassika! Krõmpsuv ja maitsev ning paljude jaoks lausa kohustuslik värskete kartulite kõrvale.

Samas tasub tähele panna soola kogust. Kui sööd päeva jooksul palju soolakurki ning menüüs on veel sinki, juustu, leiba, valmistoite ja muid soolarikkaid toite, võib kogu päevane soolakogus päris suureks kujuneda.

👉 Seega: soolakurk võib vabalt menüüsse kuuluda, kuid pigem ühe osana mitmekesisest toidulauast.

🥒 HAPUKURK – natuke teistsugune lugu

Hapendatud ehk fermenteeritud kurk on põnev, sest käärimisprotsess muudab toidu omadusi ja võib teatud tingimustel toetada soolestiku mikroobikoosluse mitmekesisust.

Aga siin on üks oluline „aga“: kõik hapukurgid ei ole automaatselt probiootilised.

Kui kurk on pastöriseeritud või kuumtöödeldud, ei pruugi selles enam elusaid mikroorganisme olla. Seega tasub vaadata, kuidas toode on valmistatud ja säilitatud.

👉 Kui soovid just elusate bakteritega hapendatud toodet, eelista toodet, mida ei ole pärast hapendamist kuumtöödeldud.

⚠️ MILLELE VEEL TÄHELEPANU PÖÖRATA?

🧂 Soolasisaldus – eriti soolakurkide ja hapukurkide puhul. Kui sul on põhjust soola tarbimist piirata, tasub kogustele tähelepanu pöörata.

🫙 Valmistamisviis – hapendamine, marineerimine ja lihtsalt äädikaga hoidistamine ei ole üks ja sama protsess. Kui otsid just fermenteeritud toidu kasu, vaata toote valmistamisviisi.

🍽️ Kogu toidukorra tasakaal – kurk on suurepärane lisand, kuid üksi ei moodusta ta veel täisväärtuslikku toidukorda. Lisa kõrvale valguallikas, täisteratoode või kartul ning sobiv kogus head rasva.

🌱 Tundlik seedimine – hapendatud ja äädikaga valmistatud toidud võivad mõnele inimesele tekitada ebamugavust, eriti kui seedetrakt on tundlik. Siin tasub lähtuda enesetundest ja kogusest.

Värske kurk? Jah! 🥒
Kurgisalat? Absoluutselt! 🥗
Soolakurk? Miks mitte! 🧂
Hapukurk? Ikka! 🫙

Kõige olulisem on mitmekesisus, kogus ja valmistamisviis.

Ja kui sul on suvel oma aiast või kasvuhoonest kurke rohkem, kui ära süüa jõuad, siis nüüd on paras aeg katsetada! 😋

📷Lauri Jaan

13/07/2026

Millal veel arbuusi süüa, kui mitte praegu!!!

Kas teadsid, et arbuus on kasulik veresoontele?
Ja seda mitte ainult oma kaaliumi ja lükopeeni sisalduse tõttu.

Arbuus sisaldab ka erilist aminohapet nimega tsitrulliin, mis konverteeritakse kehas veresoonte endoteeli, südant ja immuunsüsteemi kaitsvaks arginiiniks. Arginiin on aminohape, mis aitab toota arterite elastsust säilitavat ja veresooni laiendavat lämmastikoksiidi ning taastada juba kahjustunud endoteeli.

Alles hiljuti ilmus uurimus ka selle kohta, et tsitrulliini sisaldav arbuusimahl aitas pingutusjärgselt edukalt taastada sportlaste südamerütmi ja vähendada lihaspingeid.

Ja veel: tsitrulliin võib anda kehas Viagraga sarnase efekti!
Arbuusi mõju pole ilmselt küll nii organspetsiifiliselt jälgitav kui Viagral, kuid sellegipoolest on tegu suurepärase veresoonte tervise toetajaga.
Ja seda ilma ravimile omaste kõrvalmõjudeta.

Loe arbuusi kasulike omaduste kohta rohkem siit: https://www.toitumistarkus.ee/arbuus-tuhine-kaalukasvataja-voi-tervisest-pungil-looduslik-viagra/

Food for thought!

11/07/2026

Kas sa tead, mida sa sööd?
Kui sul pole võimalik osta või ise teha puhast/ naturaalset hakkliha, siis vii ennast kurssi, millist hakkliha poest osta, et söökisd sisse võimalikult vähe lisaaineid, mida hakklihas üldse olema ei peaks!!!!
Fuudish on taaskord meie eest ära teinud suure töö ja valiku tegemine on oluliselt lihtsam! 🙏