18/07/2026
Piirsalu küla on viimastel aastatel kummaliselt paljude ettevõtete huviorbiidile jäänud. Kahjuks on nad kõik eranditult sellised mis ohustavad meie elukeskkonda, loodust (mille tõttu ma üldse siia kolisin) ja tervist. Uusim kandidaat meie kodurahu rikkumisele on ka vast kõige kriitilisem: keemiatööstus kus hakatakse tootma lõhkeaineid erinevate mürskude ja rakettide lõhkepeade jaoks. Huvitav on seejuures et neil on planeeritud pakendite ja kemikaalijääkide avapõletus (tere keskkonnaamet, mis ajast prügipõletus üldse aktsepteeritud on?) Ning samuti planeeritakse kasutada Piirsalu jõge et sinna reovett suunata.
Tundub et varsti oleme avatud pakkumistele kuhu oma kliiniku ja loomadega edasi kolida...
https://online.le.ee/2026/06/20/laane-nigula-toetas-kaitsetoostuspargi-plaani/
Eilsel Piirsalu külakoosolekul, mis toimus küla elanike soovil, arutleti koos vallavanem Janno Randmaaga, kas meie külla on üldse keemiatööstust võimalik ehitada ning millised on sellest tulenevad probleemid, mis vajavad põhjalikke analüüse, uuringuid ja meetmeid, et tagada küla kestvus.
Planeerijate poolt välja toodud seisukoht, et sellega on kiire, ei ole siinsete elanike turvalisust silmas pidades õiglane.
Kuna veeressurss nii põhjavee kui Piirsalu jõe näol on piisavalt hindamata, on see väga suur probleem. Vaja on hinnata ka madalseisu periood, mõõta põhjaliku hoolsusega elanike kaevude veetase, et elanikud veeta ei jääks nagu juhtus Salajõe külaga, kus inimesed ca 10 aastat tegelesid endale puhta vee saamisega. Külaelanike soov on, et elanikud ei pea hakkama kohtuuksi ja rahakotti kulutama seetõttu, et endale eluks vajalik, praegu olemasolev saada. KSH-s on jäetud välja toomata suve ja sügisperiood kui veeseis on väga kehv. On reaalne oht, et veeseis elanike kaevudes väheneb trastiliselt, ka KSH -s on välja toodud, et põhjavee tase halveneb hiljemalt 8 aasta jooksul.
Lisaks põhjaveele on vaja selgitada välja kui ohtlik on sellisel kujul nagu planeerijad välja on toonud, lasta Piirsalu jõkke mürkkemikaalidest reostunud vesi planeerijate välja toodud mahus, kuidas see mõjutab vähekaitstud põhjavett, kus paekivide vahelistest kanalitest kandub reostunud vesi väidetavalt 20 km kaugusele. Eraldi on vaja välja tuua, milliseid keskkonnamõjusid toob see kaasa kalastikule Piirsalu jões, uuringute kohaselt on Vihterpalu jõgikonna kalaliikidest kõige rikkalikum Piirsalu jõgi, kus elutseb 10 erinevat kalaliiki.
Kuidas ja kellele toetudes on üldse sellisel juhul võimalik tagada küla elanike igapäeva vajadused vee kasutuseks? Ei saa unustada, et ka põllumajandus ja Muuluka farm vajavad vett igapäevaselt, eriti suveperioodil.
Teine väga suure mõjuga probleem on kavandatud avapõletus, kus on planeeritud põletada mürkkemikaalidega saastunud pakendeid jm vahendeid kuni 50 tonni aastas. Kõrvale võrdluseks, et elanikud ja muud ettevõtted peavad pakendid utiliseerima riiklikult seatud nõudeist lähtuvalt. Siin on vaja leida kindlasti muu lahendus, mis ei ohusta külaelanikke ja keskkonda. Kes suudab avapõletusel kontrollida temperatuuri, et kemikaalid häviks, kes tagab, et saaste ei kanduks piirkonna marja- ja seenemetsadesse, aiamaadele, laste liivakasti ... . Tuul kannab ju ka Aafrika liiva meile, samuti Siberi põlengute suitsu.
Seisukoht, avapõletust mitte lubada oli väga selge.
Teises koosoleku osas arutleti liikluskoormusega seonduvaid küsimusi. Vallavanem kinnitas, et on esitatud ettepanekud Risti-Kuijõe maantee rekonstrueerimiseks koos kergliiklustee rajamisega ( vähemalt Baasi teest küla teise otsa) valla poolt esitatud, Baasi tee ja selle asfalteerimisega tegeldakse.
Veel oli teemaks varjendi ja kerksuskeskuse vajadus suure ohutasemega ettevõtte puhul.
Toodi välja, et KSH-s ei ole üldse olemas kriisiplaani, see on vaja koostada.
Koosolekul arutletu protokollitakse.
KÕIGIL on võimalik ja ka soovitus esitada oma arvamused ja ettepanekud hiljemalt 26.07 Kaitseministeeriumile, samuti ootab ettepanekuid Risti osavallakogu. Ettepanekud võib edastada ka Rein Kruusmaale. Osavallakogu koosolek toimub 20.07 18.30 Piirsalu Rahvamajas. Loodame, et Lääne-Nigula vallavalitsus ning volikogu suhtuvad sama põhjalikkusega kui külaelanikud valda kavandatava suure ohuga keemiatööstusse.
Külavanem Lea Lai
