Loov Muutumine

25/08/2026

Muutumise protsessis tuleb vahel ette vaheetapp, kus vana suund enam ei kõneta, aga uus ei ole veel selge.

See koht võib tekitada ärevust. Meel tahab kiirustada — midagi kiiresti ära otsustada, paika panna, liikuma saada. Justkui oleks pausi tegemine või aeglustamine ohtlik.

Ärevuse eest on lihtne põgeneda tegutsemisse: teha rohkem, otsida uusi võimalusi, suhelda, planeerida, täita päevad tegevustega. Väljast võib see näida edasiliikumisena, aga vahel summutab pidev tegemine just selle vaikse hääle, kust uus suund võiks hakata kuuldavaks saama.

Vahel ei ole järgmine samm rohkem pingutada, vaid hoopis aeglustada. Olla mõnda aega teadmatuses. Märgata, mida ütleb keha, mida vajab närvisüsteem ja milline mõte jääb alles ka siis, kui esimene ärevus on vaibunud.

See ei tähenda passiivseks jäämist. Pigem väikseid samme, mille kõrval jääb alles ka ruum kuulamiseks.

Üks asi korraga. Üks otsus korraga. Üks postitus. Natuke vähem sundimist ja natuke rohkem märkamist.

Kuidas sina sellises vaheetapis toimid?

23/08/2026

On hetki, mil keha ei jaksa enam kanda seda, mida meelega oleme püüdnud hallata.

Väsimus ei taastu puhkusega.

Uni ei too päris leevendust.

Kehas on pinge või raskus, millel pole alati selget põhjust.

Emotsioonid kas võimenduvad või muutuvad tuimaks.

Närvisüsteem võib olla pikalt olnud koormuses – stressi, ärevuse, kaotuste, läbipõlemise või varasemate ebameeldivate kogemuste tõttu. Kui turvatunne on kadunud, püsib keha alateadlikus kaitses ning ei saa sügavalt taastuda.

Selles teraapias ühendame kehatunnetuse, teadliku hingamise, emotsionaalse töö ja närvisüsteemi regulatsiooni. Töö on rahulik, individuaalne ja traumateadlik: loome tingimused, kus keha ja meel saavad taas koostööd teha. Kui närvisüsteem kogeb taas turvalisust, hakkab ka keha tasakaalustuma.

Sobib, kui:

✔ oled kogenud pikaajalist stressi või läbipõlemist,
✔ tunned, et oled pidevalt “valvel” või vastupidi – jõuetu,
✔ füüsilised sümptomid süvenevad emotsionaalse koormuse ajal,
✔ vajad lisaks keharavile ka sügavamat emotsionaalset tuge

Teraapia võib toimida iseseisva protsessina või toetada samaaegselt nõelravi ja teisi kehapõhiseid lähenemisi.

Kui sa ei tea kas see teraapia on sulle, siis Merle pakub võimalust vestelda temaga 30 min videokõnes, tasuta.
Tasuta kõne saad broneerida Merle isiklikul kodulehel https://merlehillep.com/

Loe Merle kohta lähemalt meie kodulehelt: https://sanaarius.ee/meist/

Broneeri aeg: https://sanaarius.bronn.ee/

09/07/2026

Vahel on üksildus närvisüsteemi kaitse

Suvi seostub sageli liikumise, kohtumiste, vabaduse ja kergusega.
Pikad õhtud.
Rohkem valgust.
Rohkem võimalusi olla väljas, liikuda, kohtuda, kogeda.

Aga mõne inimese jaoks võib just suvi tuua üksilduse eriti selgelt nähtavale. Kui ümberringi tundub, et teised elavad, liiguvad ja suhtlevad, võib enda sees olev tühjus, eraldatus või igatsus turvalise kontakti järele muutuda veel valusamaks.

Üksildus ei tähenda alati seda, et inimene ei taha kontakti. Vahel tähendab see hoopis seda, et närvisüsteem on õppinud: lähedus ei ole turvaline.

Kui varased või hilisemad suhtekogemused on olnud ettearvamatud, valusad või emotsionaalselt ebaturvalised, võib eraldumine muutuda kaitseks.
Mitte nõrkuseks ega iseloomuveaks.
Vaid keha viisiks end kaitsta.
Keha võib teha väga loogilise järelduse: “Üksi on turvalisem.”

Aga siin tekib valus paradoks: see, mis kunagi aitas end kaitsta, võib hiljem hakata takistama seda, mida inimene tegelikult vajab — turvalist ühendust.

Mitte rohkem inimesi enda ümber.
Mitte sundi olla sotsiaalne.
Mitte soovitust “mine lihtsalt välja”.

Vaid kogemust, et teise inimese kõrval võib olla rahulik:
et kontakt ei pea tähendama survet,
et lähedus ei pea tähendama piiride kadumist,
et keha võib tasapisi õppida: ma ei pea enam kõike üksi kandma.

Närvisüsteem ei õpi turvalisust ainult mõeldes. Ta õpib seda kogedes. Ja mõnikord algab see väga väikestest sammudest:
rahulikust kohalolust, hingamisest, hääle kasutamisest, liikumisest, rütmist, muusikast või lihtsalt kogemusest, et keegi on kohal ilma surveta.

Suvi võib olla hea aeg selle raske tundega pehmelt tegelemiseks — enne kui p**k pime sügis taas rohkem sissepoole viib.

Kui tunned, et üksildus, eraldatus või hirm läheduse ees puudutab sind, ära lükka seda edasi. Praegu võib olla just õige aeg hakata looma turvalisemat ühendust iseenda, oma keha ja teistega.

Kirjuta või võta ühendust.
Sa ei pea sellega üksi olema.

🤍

11/06/2026

Kui lapsel on raske keskenduda, ei pruugi probleem olla tähelepanus.

Sageli märkame seda, mis on nähtav:

• laps niheleb
• ei püsi paigal
• väsib kiiresti
• õppimine nõuab palju pingutust
• emotsioonid muutuvad ülekaalukaks

Kas küsimus on ainult õppimises ja käitumises? Või vajab tuge hoopis närvisüsteem?

Õppimise sensoorne püramiid tuletab meelde, et õppimine ei alga ajust. Õppimine algab kehast.

Oma värskes blogipostituses kirjutan sellest lähemalt.

🤍 Loe blogi – link kommentaaris.

Kui tunned, et sinu laps või sina ise vajate närvisüsteemi toetust, olen olemas.

Sageli ei alga muutus uutest teadmistest. See algab hetkest, mil keha saab kogeda, et ta on hoitud.

10/06/2026

Kes on see inimene, kes räägib närvisüsteemist, kehateadlikkusest ja muutumisest?

Loovteraapiate ajakirja värskes numbris ilmus minuga p**k vestlus, kus vaatasin tagasi oma teekonnale – muusikast psühholoogia ja närvisüsteemi teemadeni, vaikusepraktikatest ettevõtluseni ning otsingutest selgema fookuseni.

Intervjuud lugedes sain isegi aru, kui palju erinevaid radu on tulnud läbi käia, et jõuda tänasesse päeva.

Kui tunned huvi, mis on kujundanud minu tööd ja maailmapilti, oled oodatud lugema.

Meie õhinapõhine ja vabatahtlikkuse alusel tegutsev toimetus on valmis saanud järgmise Eesti Loovteraapiate Ühingu ajakirja "Loovteraapiad" numbri. Huvitavat lugemist jagub nii loovterapeutidele endile kui ka neile, kes lihtsalt valdkonna vastu huvi tunnevad. Veidi rohkem keskendusime sel korral looduse kaasamisele.
Kui sina tunned, et sooviksid ka oma tegemisi meie ajakirjas kajastada, siis võta julgelt ühendust ning teeme koos plaani valmis.
Mõnusat lugemist!

https://3bbcc8d0-841c-44d7-81ab-eae0937616de.filesusr.com/ugd/c08729_92c3f8dd8c5f4405910170e823fa80e1.pdf

25/05/2026

Suur osa inimesi ei jää kinni teadmiste puudumisse, vaid teadmised ei jõua päris ellu.

Õppimisel on erinevad tasandid.

1. tasand — saame aru.
Loeme, kuulame, kogume infot. Midagi kõnetab, tundub loogiline.

2. tasand — oskame seda teistele edasi anda.
Selgitada. Analüüsida. Nõu anda.
Ja siia jäävad väga paljud meist kinni.

Me võime rääkida piiridest, närvisüsteemist, puhkusest, kohalolust või enese hoidmisest väga teadlikult… ja samal ajal ise vanades mustrites edasi elada.

See on midagi, mida näen oma töös sageli. Inimene teab täpselt, mida oleks vaja teha. Aga puudu jääb järjepidevusest.

3. tasand — elame selle järgi, mida teame.
Mitte ideaalselt, aga piisavalt järjepidevalt, et keha hakkaks uut kogemust usaldama.

Ja siin ei ole kõige olulisem motivatsioon, vaid oskus tulla tagasi.
Ikka uuesti. Pärast väsimust. Pärast tagasilangust. Pärast vanasse mustrisse tagasi kukkumist.

Ja mitte ennast nüpeldades, vaid heasoovlikult suunda korrigeerides. Päris muutus ei sünni ainult teadmistest.
Keha vajab korduvat kogemust.

See kõik nõuab aega. Ja kuigi argipäeva sekeldustes tundub sageli, et just aega ei ole, piisab vahel mõnest lühikesest hetkest päeva jooksul.

Praegu näiteks: Peatu korraks. Tunne jalgu vastu maad. Võta üks aeglane sügav sisse- ja väljahingamine. Ja vii pilk millelegi ilusale.

Luba sellel ilul korraks ka endasse jõuda. 🤍

26/04/2026

Mida tähendab olla naine täna?

Viimased vestlused ja kogemused on toonud selle küsimuse taas väga elavalt esile.

Naised, kes kannavad korraga mitut rolli – karjäär, kodu, lapsed, vanemad, suhted. Sageli ka nähtamatu emotsionaalne vastutus.
Ja siis saabub hetk, kus keha ütleb: “Aitab.”

Liiga sageli näen oma töös naisi, kes on harjunud hakkama saama.
Olema tugevad. Kandma rohkem, kui üks inimene tegelikult peaks.
Sageli on see õpitud närvisüsteemi muster, kus turvatunne tekib vaid läbi tegemise, kontrolli ja vastutuse.

Samal ajal elame maailmas, kus räägime võrdsusest. Ja see on oluline.

Aga võrdsus ei tähenda võistlust, et üks peab olema teisest parem.
Võrdsus tähendab, et me saame koos kanda. Koos luua. Koos vastutada.
Mitte nii, et üks teeb kõike.

Kui naine võtab enda peale kõik rollid, siis kaob tasakaal – nii temas endas kui suhtes. Ja tihti ei jää ka mehele selget kohta, kuhu astuda.

—

Kogemused naiste kogukondades – nii rütmis kui ka kohalolus – tuletavad meelde midagi väga lihtsat. Naiselik vägi ei pea väljenduma ainult tegemises. See võib väljenduda ka selles, kuidas me oleme kontaktis iseenda, oma keha ja oma piiridega. Maandatult. Ühenduses. Hoitud olles.

Minu jaoks ei ole küsimus selles, kes teeb ja jõuab rohkem. Vaid selles, kas see, mida me teeme, on kooskõlas meie olemusega.

Kui tunned, et oled kandnud liiga kaua üksi ja keha on hakanud märku andma, siis see ei ole koht, kus ennast veel rohkem suruda.
See on koht, kus peatuda ja kuulata.

🤍

Kui see teema sind kõnetab,
oled oodatud seda koos uurima.

13/04/2026

“Ma olen lihtsalt väsinud… võtan midagi, et energiat saada.”
Ja haaratakse kohvi, energiajoogi järgi.

Hiljutine suur uuring (üle 1,5 miljoni inimese) tõi välja midagi, mille juures tasub korraks peatuda:

⚡ energiajookide tarbimine oli seotud
– suurema enesetapumõtete
– ja enesetapukatsete riskiga

Ja mitte ainult suurte koguste puhul. Isegi väike kogus võib närvisüsteemi mõjutada.

Samas:
☕ kohv oli seotud pigem väiksema riskiga.

Miks?
Sest energiajook ei ole lihtsalt kofeiin.
See on kombinatsioon:
– suhkrust
– ergutitest
– ja närvisüsteemi jaoks üsna intensiivsest stimulatsioonist

Kui keha on juba:
– väsinud
– pinges
– ülekoormatud

siis see ei anna päriselt energiat.
See lihtsalt lükkab keha veel kaugemale tasakaalust välja.

Ma näen seda oma töös sageli:

hetkeks on parem…siis tuleb langus…ja siis on jälle vaja midagi, et edasi liikuda.

Sa ei pea end sundima rohkemaks.

👉 Võib-olla on see koht, kus küsida:
mis päriselt toetab minu energiat?

Püsiv energia ei tule purgist, vaid kehaga kontaktist, rütmist ja turvalisest närvisüsteemist.

Kui see teema sind kõnetab, siis oled oodatud seda koos minuga uurima 🤍

06/04/2026

Väljas läheb valgemaks, elu justkui kiireneb…aga keha ei pruugi sama tempoga kaasa tulla. Olen märganud – nii enda kui ka klientide juures –, et kevadine üleminek ei ole ainult kergus.
Ja see on okei.

Käes on kevad. Uuenemine. Lihavõtted. Aga iga uus algus eeldab ka millegi vana lahtilaskmist. Mitte ainult mõttes, vaid ka kehas. Sest enne kui midagi saab päriselt kasvada, peab miski meis pehmenema, lagunema, ümber kujunema.

Ma näen seda oma töös iga päev. Inimesed ei vaja praegu rohkem pingutamist, vaid rahunemist, kus vana saab turvaliselt ära kukkuda.
—
Kui ka sina tunned, et energia ei tule veel järele sellele, mida kevad justkui “ootab”, kui kehas on väsimus, segadus või vahepealne tunne, et midagi nagu liigub, aga pole veel selge – siis see ei ole tagasiminek.
See on üleminek.

Võib-olla ei ole praegu küsimus:
👉 mida ma pean tegema, et edasi liikuda?
vaid:
👉 millest ma olen valmis lahti laskma, et midagi uut saaks tekkida?

Muutus ei sünni ainult sellest, et me mõtleme teisiti. See sünnib sellest, et me hakkame ennast teisiti kogema.

Kehas. Närvisüsteemis. Selles, kuidas me iseendaga oleme.

Kui tunned, et oled ise ka selles üleminekus ja vajad toetust, kus keha ja närvisüsteem saavad rahulikult kohaneda, siis olen olemas.

Töötan kehapõhiselt, toetades närvisüsteemi tasakaalu ja sisemist muutust.

Kirjuta mulle 🤍