30/06/2026
Kas 2. tüüpi diabeedi ennetamisega alustame liiga hilja?
Selle küsimuse üle arutlen oma värskes Med24 arvamusartiklis.
Praegu käsitleme sageli prediabeeti kui seisundit, kus "veel ei ole diabeeti". Kuid kas see peaks olema hoopis aeg, mil sekkumine on kõige olulisem?
Rahvusvahelises teaduskirjanduses on järjest enam tõstatatud küsimus, kas senine mõiste prediabeet peegeldab piisavalt hästi haiguse tegelikku olemust või peaksime 2. tüüpi diabeeti käsitlema juba varajases staadiumis progresseeruva haigusena.
Artiklis arutlen:
🔹 kuidas erinevad rahvusvahelised soovitused ja Eesti praktika;
🔹 miks on varajane sekkumine oluline;
🔹 milline võiks olla perearstide, pereõdede ja diabeediõdede roll haiguse ennetamisel;
🔹 ning kas meie tervishoiusüsteem toetab piisavalt ennetust või keskendume peamiselt juba diagnoositud haigusele.
Usun, et mida varem märkame metaboolset riski ja toetame inimest elustiili muutmisel, seda suurem on võimalus ennetada või edasi lükata 2. tüüpi diabeedi kujunemist.
📖 Arvamusartikli link leiad siit ⬇️
Harvad ei ole olukorrad, kui esmatasandi vastuvõtule saabub keskealine patsient, kelle glükohemoglobiin (HbA1c) on 6,1% ja kehamassiindeks 31. Aasta pärast näeme, et patsiendi HbA1c on 6,4%, ja kahe aasta pärast on näit tõusnud 6,7%-ni. Diagnoos on käes. Mida oleksime saanud teha teisiti –...
