Eesti Puuetega Inimeste Koda

07/09/2026

💬Tule kaasa mõtlema! Vägivald ei tohi olla ühegi hooldussuhte osa. Selleks, et seda ennetada, peame julgema rääkida nii ohvri kogemusest, hooldaja vastutusest kui ka sellest, millist tuge vajavad inimesed ja organisatsioonid, et keerulistes olukordades oleks võimalik tegutseda teisiti. 💜

🟣Teemapäev „Nulltolerants vägivallale hooldussuhetes“

👉Tutvu päevakavaga, korraldusliku infoga ja registreeri ennast siin: https://forms.gle/3fX2bEu1rqwcos8J8

☕ Alustame kell 9.30 hommikukohvi ja sotsiaalse suhtlusega, teemadega alustame 9.55 ning lõpetame u 16.10.
Üritus toimub sündmuskeskuses Restoran Sõlm (Lagedi tee 1, Tallinn).
🎤Päeva veab: Urmas Vaino

Vaatame hooldusvägivalda väga erinevatest külgedest – räägime nii vägivalla märkamisest ja ohvrite õiguste kaitsest kui ka sellest, mida saame päriselt teha, et vägivalda ennetada.
🔹 Milline vägivald Eestis hooldussuhetes vastu vaatab? Oma kogemuse toovad vestlusse ohvriabi, politsei, järelevalve ja naiste tugikeskus.
🔹 Kuidas mõjutavad hooldussuhet võim ja abistaja positsioon? Sellest räägib Katrin Tsuiman.
🔹 Dementsusest ja vägivallata hooldamisest jagab kogemusi Seidi Soini-Lillipuu
🔹 Millised on hooldusvägivalla ohvri õigused ja kuidas neid päriselt kaitsta? Arutlevad Olavi-Jüri Luik ja Elise Altroff.
🔹 Milline on ajakirjanduse vastutus hooldusvägivalla avalikkuse ette toomisel? Vestlevad Kadri Ibrus ja Taavi Eilat.
🔹Kuidas vägivallast hoiduda, seda ennetada? Ekspertteadmisi jagavad Monika Salumaa, Ain Klaassen ja Airiin Demir
🔹Miks võib hooldaja vägivallani jõuda ja kuidas seda ära hoida? Oma vaadet jagab psühhiaater Anu Arold.
🔹Kuidas jääda vägivallatuks ka väga keerulistes olukordades? Kogemust jagavad Silvia Laas ja Doris-Katre Truuveer
🔹Päeva lõpetuseks vestlus teemal, mida me oleme õppinud vägivalla juhtumitest? Kogemusi jagavad Ragnar Vaiknemets ja Rünno Lass.

Elu dementsusega Sotsiaalkindlustusamet WIDEN Verge Koolitused Hoolekandeteenused Hea Abi Teejuht - Katrin Tsuiman Autistika SA

04/09/2026

📢 Rohkem kui 60 vabaühendust, sh EPIKoda, on ühinenud üleskutsega valitsusele: ärge otsustage ELi 2028–2034 partnerluskava rahajaotust ilma kodanikuühiskonda kaasamata.

Rahandusministeeriumi praeguse koondettepaneku järgi väheneks kodanikuühiskonna valdkonna rahastus võrreldes esialgse plaaniga enam kui poole võrra. See ei puuduta ainult organisatsioonide püsimajäämist — nende kaudu jõuavad inimesteni sotsiaal-, tervise- ja tugiteenused, mida paljud puuetega inimesed ja krooniliselt haiged igapäevaselt vajavad.

Valitsus kavatseb esmase eelarvejaotuse kinnitada juba 2026. aasta septembris. Vabaühendused paluvad enne seda läbipaistvust, sisulist arutelu ja piisavalt aega tagasiside andmiseks. 🤝

Loe pöördumist täies mahus 👇

Vabaühendused riigile: ärge otsustage ELi raha kasutamise prioriteete ilma kodanikuühiskonnata!

Vabaühendustele teadaolevalt vähendaks Rahandusministeeriumi Riigiplaani koondettepanek Euroopa Liidu 2028–2034 toetuste riiklikus partnerluskavas kodanikuühiskonna valdkonnale kavandatud rahastust võrreldes valdkonna esialgse ettepanekuga enam kui poole võrra. Vabaühenduste hinnangul ei tohi suure mõjuga otsuseid teha kaasamata organisatsioone, kes igapäevaselt inimestega töötavad ja kogukondade vajadusi kõige paremini tunnevad. Võimalik tulemus on kodanikuühiskonnale pehmelt öeldes muserdav. Sedasi toimetades läheb Eesti järgmisesse kümnendisse nõrgemate kogukondade ja nõrgema ühiskondliku vastupanuvõimega – ja need kulud saavad nähtavaks hoopis teistel (eelarve)ridadel.

Kuna Rahandusministeeriumi avaliku ajakava järgi on valitsusel kavas kiita riigiplaani esmane eelarvejaotus heaks 2026. aasta septembris, kutsusime kokku vabaühenduste kohtumised, millel osales enam kui 60 mittetulundusühingu ja sihtasutuse esindaja, kel kõigil on siiras mure riigiga koostöös ülesehitatud tegevuste jätkusuutlikkuse ja Eesti inimeste heaolu pärast. Kohtumise ühine seisukoht oli selge: Kuigi praegu arutlusel olev EL vahendite eelarvejaotus ei ole küll riigiplaani lõppversioon, määrab see järgnevate läbirääkimiste ja meetmete detailse kujundamise lähtekoha. Seetõttu peab läbipaistvus ja kaasamine toimuma enne jaotuse kinnitamist, mitte alles selle järel.

"Mõistetavalt on kaitsekulutuste suurem osakaal praegu oluline, aga ärme unusta, et ka tugev kodanikuühiskond on riigi julgeoleku ülitähtis komponent. Konkurentsivõimelist ja kriisikindlat riiki iseloomustab tugev kodanikuühiskond, usaldus kogukondades ning toimivad koostöövõrgustikud (ka ametkonnaga). Kui nende arvelt kärbitakse, mõjutab see otseselt inimeste toimetulekut ja ühiskonna vastupanu- ja reageerimisvõimekust" rõhutas Vabaühenduste Liidu huvikaitsejuht Marcus Ehasoo.

Riigieelarve võimaluste vähenemise tõttu muutub Euroopa Liidu rahastus Eesti arengus järjest olulisemaks. Vabaühendused hoiatavad, et rahastuse vähendamine ei kaota inimeste probleeme ja vajadusi, kuid vähendab võimekust neile piisavalt kiiresti ja pädevalt reageerida. Kogukondade usaldust ja identiteeti, koostööoskusi ja kriisideks valmisolekut ei saa luua üleöö, vaid neid tuleb teadlikult kasvatada enne kriiside saabumist.

Vabaühenduste rahastus ei tähenda üksnes organisatsioonide püsimist. Nende kaudu jõuavad inimesteni sotsiaal-, tervise-, noorsoo-, kultuuri-, pääste- ja tugiteenused, toetatakse kogukondade kriisivalmidust ning jõutakse sihtrühmadeni, kelle vajadused muidu sageli tähelepanuta jäävad. Samuti annavad nad riigile vahetut tagasisidet inimeste probleemidest, loovad töökohti, arendavad uusi lahendusi ja teenuseid. Lisaks täidavad mitmes valdkonnas ülesandeid, mille riik on neile usaldanud ja kus avaliku sektori või tavapärase turu lahendustest ei piisa.

Vabaühendused paluvad valitsusel:

-mitte kinnitada kodanikuühiskonna valdkonna enam kui poole võrra vähendatud rahastust praegusel kujul;

-avalikustada viivitamata ja hiljemalt enne jaotuse otsustamist riigiplaani esmane eelarvejaotus ning näidata ära võrreldes varasemate ettepanekutega tehtud muudatused, nende põhjendused ja hinnatud mõjud;

-anda partneritele pärast materjalide avalikustamist vähemalt kümme tööpäeva tagasisideks, korraldada enne otsust sisuline arutelu ning avaldada pärast otsust tagasisidetabel;

-avalikustada partnerite edasise kaasamise ajakava kuni riigiplaani esitamiseni Euroopa Komisjonile 2027. aasta oktoobris.

Euroopa Komisjoni ettepanekus on partnerlus riigiplaanide läbivpõhimõte ning kodanikuühiskonna võimekuse kasvatamine üks võimalikest investeerimis-suundadest. Eesti on võtnud avatud valitsemise partnerlusega liitudes kohustuse teha koostööd kodanikuühiskonnaga. Vabaühendused leiavad, et samad eesmärgid peavad olema nähtavad ka tegelikus eelarvejaotuses.

Pöördumise toetajad (nimekiri täieneb jooksvalt):

Demokraatiatrenn MTÜ
Eesti Afaasialiit
Eesti Folkloorinõukogu
Eesti Haridustöötajate Liit
Eesti Lasterikaste Perede Liit
Eesti Noorsootöötajate Kogu
Eesti Noorteühenduste Liit
Eesti Pagulasabi
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit MTÜ
Eesti Rahvaülikoolide Liit
Eesti Reumaliit
Eesti Seksuaaltervise Liit
Eesti Skautide Ühing
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
Eesti Teatriliit MTÜ
Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühendus
Eesti Transinimeste Ühing
Eesti Tsöliaakia Selts MTÜ
Eesti Vabaharidusliit
Eesti Vegan Selts
Eesti Vähiliit MTÜ
Kestliku Ettevõtluse Liit KELL
Mittetulundusühing Eluliin
Mittetulundusühing HASARTMÄNGUSÕLTUVUSE NÕUSTAMISKESKUS
Mittetulundusühing Loodusvõlu
MTÜ Arvamusfestival
MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus
MTÜ Eesti Roheline Liikumine
MTÜ Feministeerium
MTÜ Fenno-Ugria Asutus
MTÜ Lastekaitse Liit
MTÜ Peaasjad
Onkoloogika MTÜ
Päästeliit
SA Avatud Eesti Fond
SA Eesti Koostöö Kogu
SA Eestimaa Looduse Fond
SA Kiusamisvaba Kool
SA Mõttekoda Praxis
SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond
Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus
sihtasutus Noored Kooli
Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega
Zero Waste Estonia SA
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus
Varjupaikade MTÜ
Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon
Eesti LEADER Liit
Päästame Eesti Metsad MTÜ
MTÜ Eesti Muuseumiühing
Eesti LGBT Ühing MTÜ
MTÜ Eriline Maailmakool
Varjupaikade MTÜ
Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK
Eesti LEADER Liit
Päästame Eesti Metsad MTÜ
MTÜ Eesti Muuseumiühing
Eesti LGBT Ühing MTÜ
MTÜ Eriline Maailm
MTÜ Loomus
Avatud Hariduse Liit MTÜ
Saviranna külaseltsi MTÜ
Eesti Kirjanike Liit MTÜ
Eesti HIV-positiivsete Võrgustik
MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud
Balti Uuringute Instituut MTÜ
Eesti Ingerisoomlaste Liit MTÜ
Sihtasutus Junior Achievement Eesti
Eesti Insuldipatsientide Selts MTÜ
Eesti HIV-positiivsete Võrgustik

Lisainfo:
Marcus Ehasoo
Vabaühenduste Liit
[email protected]

04/09/2026

🎯 Igal lapsel peab olema võimalus avastada oma huvid ja arendada oma andeid – sõltumata lapse erivajadusest, pere võimalustest või elukohast.

Huviharidus ja huvitegevus toetavad lapse arengut, vaimset heaolu, sotsiaalseid oskusi ja kuuluvustunnet. EPIKoja jaoks on oluline, et need võimalused oleksid päriselt ligipääsetavad ka erivajadusega lastele. ♿️

🚧 Praegu takistavad osalemist sageli transpordi-, rahalised ja korralduslikud probleemid ning vähene koostöö ning treenerite ja õpetajate hirmud. Eriti võivad kõrvale jääda just need lapsed ja noored, kes vajavad osalemiseks rohkem tuge.

🤝 Lapse areng ei tohi sõltuda sellest, kas süsteemid oskavad omavahel koostööd teha. Huviharidus peab olema kõigile!

🇪🇪 Eesti Vabariigi President kutsus kokku töörühma, kellega seda kõike arutleda ehk kuidas päriselt tagada, et iga laps saaks huvitegevuses osaleda.

03/09/2026

🔹 „Erihoolekanne ei ole luksus, vaid riigi kohustus.“
🔹 „Meie lähedased väärivad riigi tuge, mitte perede kurnamist.“
🔹 „Et sinu lähedane oleks teenust vajades hoitud, peavad tegevusjuhendajad olema hoitud.“

Täna seisti üheskoos selle eest, et erihoolekandeteenused oleksid kättesaadavad ning valdkonna toimimiseks oleks tagatud piisav ja jätkusuutlik rahastus.

💙 Aitäh Erihoolekande Pakkujate Liidule tänase meeleavalduse korraldamise eest ning kõigile, kes oma kohaloluga näitasid, et erihoolekanne puudutab meid kõiki.

03/09/2026

🤝 Ratastooli Parkuur viib Tallinna Tehnikakõrgkoolis läbi kursust, mille eesmärk on edendada arusaama kaasavast ja ligipääsetavast ruumiloomest.

💃 Septembri alguses korraldas Sülvi Sarapuu üliõpilastele töötoa tutvustades taktiilse kommunikatsiooni – juhtteede, kaartide ja punktkirja põhimõtteid ning käsitles nägemispuudega inimestele ligipääsetava keskkonna ja inforuumi loomist.

👩‍🦯‍➡️Videol tutvuvad üliõpilased kompimise teel, ning valge kepi ja silmade katmise kaudu, MTÜ Kakora varamu taktiilsete ehk kombatavate esemetega.

💭 Igaühel on õigus seista ligipääsetavuse eest ja juhtida tähelepanu kitsaskohtadele. Ligipääsetavus kujuneb aga erinevate teadmiste koosmõjul: ühendades puudega inimeste kogemusliku ja kehastunud teadmuse spetsialistide tehniliste teadmistega saamegi tulemuseks elukaareülesed lahendused, mis teenivad kokkuvõttes kõiki.

💫 Üliõpilastele võimaluste tutvustamine on hea võimalus laiendada arusaama sellest, millised lahendused on olemas. Eksperdi ega üliõpilase roll tulevikus pole rääkida sihtrühmade eest, vaid tuua erinevad osapooled otsustusprotsessis kokku, vajadusel vahendada seisukohti ning toetada lahenduste teket, mis arvestaks ühtagu erivajadustega, oleks teostatav ja funktsionaalne, aga ka fun.

Jõudu tööle ja palju koostegemisi õppuritele!

03/09/2026

🙉 Mida tšekki?!

Hoiame uhkusega arvet, mis on aastaid olnud tasumata. Iga päev on viiviseks psüühilise erivajadusega inimeste toetamata elu.

🩷 Hoiame üksteist ja oma inimesi!

03/09/2026

Meie liikmesühingud seisavad erihoolekannet vajavate inimeste ja töötajate väärikate töötingimuste eest.

Loe, mõtle kaasa ja jaga! 💚

Täna, 3. septembril kell 11 toimub Toompeal meeleavaldus, et olla solidaarsed erihoolekande valdkonna töötajatega ja teenust vajavate inimestega.

Erihoolekande praegune keeruline olukord ei tekkinud üleöö.

Riigikontroll hoiatas juba 2008. aastal, et psüühilise erivajadusega inimesed ei saa vajalikke teenuseid. Inimesed peavad kaua järjekorras ootama ning vastutus jääb lähedaste kanda. Halva kättesaadavuse peamiseks põhjuseks nimetas Riigikontroll ebapiisavat rahastust.

2013. aastal jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis peeti mõistlikuks erihoolekandeteenusele suunamise ajaks kolme kuud. Kohus leidis, et riigil tuleb oma kohustus täita ka siis, kui eelarves pole selleks piisavalt raha.

2016. aastal valmis Sotsiaalministeeriumi põhjalik uuring, millest selgus, et süsteemis inimesega ei arvestata ning peredele on pandud suur koormus, sest teenus pole paljudele kättesaadav.

2017. aastal järgnes sellele erihoolekandeteenuste ümberkorraldamise teenusedisaini lõppraport.

2025. aastal viis Riigikontroll läbi põhjaliku auditi, milles hinnati erihoolekande olukorda. Fookuses oli eriti ööpäevaringne teenus, mis peab aitama kõige suurema abivajadusega intellektipuudega ja psüühilise erivajadusega inimesi.

Auditis leiti, et erihoolekandeteenuste rahastamise määr on aastatel 2018–2024 muutnud teenuste kättesaadavust aasta-aastalt järjest kehvemaks. Seejuures on pikimad järjekorrad ööpäevaringsetele teenustele, mis on mõeldud suure toetusvajadusega inimeste jaoks ja kuhu tavajärjekorras ootaval inimesel ei pruugi praeguse olukorra jätkudes olla võimalik oma eluaja jooksul pääseda.

Erihoolekande tööjõu olukord on väikese töötasu ja suure koormuse tõttu keeruline. Töötaja lahkub töölt, aga abivajajal pole kuhugi lahkuda.

Kõik need probleemid tulenevad Sotsiaalministeeriumi sõnul eeskätt sellest, et praeguse rahastuse tasemega ei ole võimalik katta seadusest tulenevat kohustust. Riigikontrolli tähelepanekul tuleks sellises olukorras aga suunata abi suurima abivajadusega inimestele, et riigi tekitatav kahju oleks võimalikult väike.

2026. aastal järgnes Riigikohtu otsus, mis kinnitas veelgi olukorra tõsidust ööpäevaringses erihoolekandes.

18 aasta töö väärib kindlasti tegijate ja vastutajate nimelist meenutamist.

Peaministrid aastatel 2008–2026: Andrus Ansip, Taavi Rõivas, Jüri Ratas, Kaja Kallas ja Kristen Michal.

Sotsiaal- ja sotsiaalkaitseministrid aastatel 2008–2026: Maret Maripuu, Hanno Pevkur, Taavi Rõivas, Helmen Kütt, Margus Tsahkna, Kaia Iva, Tanel Kiik, Signe Riisalo ja Karmen Joller.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehed samal ajal: Heljo Pikhof, Urmas Reinsalu, Margus Tsahkna, Aivar Kokk, Helmen Kütt, Tõnis Mölder, Siret Kotka, Õnne Pillak, Madis Timpson ja Signe Riisalo.

Sotsiaalministeeriumi kantslerid samal ajal: Riho Tapfer, Marelle Erlenheim, Marika Priske ja Maarjo Mändmaa.

Nende ülesanded ja vastutus pole ühesugused. Nimekiri näitab, kes on juhtinud valitsust, sotsiaalvaldkonda, Sotsiaalministeeriumi või Riigikogu sotsiaalkomisjoni ajal, mil probleemid olid ametlikes dokumentides korduvalt kirjas.

Valitsused, ministrid, komisjonide juhid ja ametinimetused on vahetunud. Erihoolekande põhiprobleemid on püsinud.

18 aastat tööd, aga erihoolekande alarahastus jätab ikka veel inimesed hätta. Eriti keeruline on äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimeste olukord.

Täna ei koguneta Toompeale järjekordse uuringu pärast. Kogunetakse sellepärast, et inimene, kes vajab abi ööpäev läbi, ei saa oodata järgmisi valimisi, järgmist valitsust ega veel 18 aastat.

Meeleavaldus algab kell 11 Riigikogu ees. Sealt liigutakse Stenbocki maja juurde, kus antakse sotsiaalministrile üle sümboolne arve erihoolekande pikaajalise alarahastamise eest.

02/09/2026

💬"Homme kogunevad erihoolekande töötajad ja toetajad Toompeale, andmaks märku, et me enam ei jaksa. Ei jaksa töötajad, ei jaksa teenuseosutajad ja ammugi ei jaksa enam pered kanda suurt hoolduskoormust oma toevajadusega lähedase kõrvalt."

EPIKoja toetuste- ja teenustealase huvikaitsenõunik Kristi Kähär Delfis:

❓Kas Eesti riik planeerib oma eelarve selliselt, et ta suudab täita kohustusi, mille ta on ise seadusega võtnud ja mille täitmise kohustust on nüüd kinnitanud ka riigikohus? Riigikohus andis selle küsimusele oma vastuse, nüüd peab vastama valitsus riigieelarvelise otsusega.

Toimivas ühiskonnas on kõikvõimalikud süsteemid, mille olemasolus ja kvaliteedis peame saama kindlad olla. Süsteemid ja tugi peab olema tagatud ka neile inimestele, kes vajavad teiste inimeste ja oma riigi tuge. Erihoolekanne on üks sellistest süsteemidest.

02/09/2026

📣Suvel hõikasime välja teemapäeva toimumise! Nüüd on rõõm teatada, et esinejad on paigas ning saame registreerimise avada!

🟣Teemapäev „Nulltolerants vägivallale hooldussuhetes“

👉Tutvu päevakavaga, korraldusliku infoga ja registreeri ennast siin: https://forms.gle/3fX2bEu1rqwcos8J8

☕ Alustame kell 9.30 hommikukohvi ja sotsiaalse suhtlusega, teemadega alustame 9.55 ning lõpetame u 16.10.

Üritus toimub sündmuskeskuses Restoran Sõlm (Lagedi tee 1, Tallinn).

🎤Päeva veab: Urmas Vaino

Vaatame hooldusvägivalda väga erinevatest külgedest – räägime nii vägivalla märkamisest ja ohvrite õiguste kaitsest kui ka sellest, mida saame päriselt teha, et vägivalda ennetada.

🔹 Milline vägivald Eestis hooldussuhetes vastu vaatab? Oma kogemuse toovad vestlusse ohvriabi, politsei, järelevalve ja naiste tugikeskus.
🔹 Kuidas mõjutavad hooldussuhet võim ja abistaja positsioon? Sellest räägib Katrin Tsuiman.
🔹 Dementsusest ja vägivallata hooldamisest jagab kogemusi Seidi Soini-Lillipuu
🔹 Millised on hooldusvägivalla ohvri õigused ja kuidas neid päriselt kaitsta? Arutlevad Olavi-Jüri Luik ja Elise Altroff.
🔹 Milline on ajakirjanduse vastutus hooldusvägivalla avalikkuse ette toomisel? Vestlevad Kadri Ibrus ja Taavi Eilat.
🔹Kuidas vägivallast hoiduda, seda ennetada? Ekspertteadmisi jagavad Monika Salumaa, Ain Klaassen ja Airiin Demir
🔹Miks võib hooldaja vägivallani jõuda ja kuidas seda ära hoida? Oma vaadet jagab psühhiaater Anu Arold.
🔹Kuidas jääda vägivallatuks ka väga keerulistes olukordades? Kogemust jagavad Silvia Laas ja Doris-Katre Truuveer
🔹Päeva lõpetuseks vestlus teemal, mida me oleme õppinud vägivalla juhtumitest? Kogemusi jagavad Ragnar Vaiknemets ja Rünno Lass.

💬Tule kaasa mõtlema! Vägivald ei tohi olla ühegi hooldussuhte osa. Selleks, et seda ennetada, peame julgema rääkida nii ohvri kogemusest, hooldaja vastutusest kui ka sellest, millist tuge vajavad inimesed ja organisatsioonid, et keerulistes olukordades oleks võimalik tegutseda teisiti. 💜

Elu dementsusega Sotsiaalkindlustusamet WIDEN Verge Koolitused Hoolekandeteenused Hea Abi Teejuht - Katrin Tsuiman Autistika SA