22/06/2026
Üks valusamaid uskumusi, mida inimene endas kanda võib, on tunne, et ma ei ole piisav. Huvitav on aga see, et enamasti ei sünni see tunne suurtest elusündmustest. Sageli saavad need lood alguse palju väiksematest hetkedest, kui me oskame arvata.
Laps kuuleb, et ära nuta, ole tubli. Ole tugev. Ära tee sellest numbrit. Ja kuigi need sõnad võivad tunduda süütud, õpib laps nende kaudu midagi enda kohta. Ta hakkab uskuma, et sellisena nagu ta praegu on, ei ole ta päris okei. Et ta peab olema natuke parem, natuke tublim, natuke rohkem.
Nii hakkabki tasapisi teekond iseendast eemaldumise poole. Me õpime kandma rolle. Olema need, keda teised ootavad. Hea laps, tubli töötaja, tugev partner. Aga kuskil selle kõige keskel võib kaduma minna kontakt iseendaga.
Ja võibolla kõige suurem vabadus ei seisne selles, et saada kellekski teiseks. Võibolla seisneb see hoopis märkamises, et sa ei peagi enam midagi tõestama. Et see osa sinust, kes on kogu aeg püüdnud piisavaks saada, on tegelikult olnud piisav juba algusest peale.
Kui see mõte sind puudutas, siis vaata täispikka episoodi YouTube'is: https://www.youtube.com/watch?v=cL91sOMb6v4
Ja kui tunned, et soovid kogeda rohkem rahu, kohalolu ning sügavamat ühendust iseendaga, siis vaata lähemalt: https://www.sarapuuurmas.ee