Ene Raudla OÜ - www.peresuhted.ee, Tallinn (2026)

26/05/2026

Me kuuleme sageli, et tänapäeva lapsepõlv peab olema vaba, loov ja täis spontaansust. Paljud vanemad pelgavad sõna „rutiin“, seostades seda igavuse, halli argipäeva ja sõjaväelise korraga. Me kardame, et range päevakava võtab lapselt elurõõmu ja lusti.

Kuid psühholoogia ja argipäeva reaalsus näitavad hoopis vastupidist: kui laste elust kaob rutiin, ei asendu see vabadusega. See asendub kaose ja stressiga.

Mis siis päriselt juhtub, kui kindlad raamid ja rutiinid kodust kaovad? Loe edasi...

Kui laste elust kaob rutiin – mis siis saab? Mis siis päriselt juhtub, kui kindlad raamid ja rutiinid kodust kaovad?

12/05/2026

Kui kodu on lahinguväli: Lapse appihüüd kahe maailma vahel

Kujutage ette olukorda, kus kodu peaks olema turvasadam, kuid on muutunud nähtamatuks lahinguväljaks. Ühel pool on üks lapsevanem, kes näeb lapse murettekitavat käitumist ja püüab seada piire. Teisel pool on teine lapsevanem, kes peab reegleid liigseks ja abiotsimist märgiks nõrkusest või “ebaprofessionaalsusest”.

Keskel on aga laps, kes on rebitud kahe poole vahele. Tema ei näe enam vanemate vahelist armastust, vaid strateegilist sõda, kus ta on sunnitud valima pooli. Loe edasi...

Kui kodu on lahinguväli: Lapse appihüüd kahe maailma vahel Kujutage ette olukorda, kus kodu peaks olema turvasadam, kuid on muutunud nähtamatuks lahinguväljaks. Ühel pool on üks lapsevanem, kes näeb lapse murettekitavat käitumist ja püüab seada piire. Teisel pool on teine lapsevanem, kes ...

16/04/2026

Kõik algab meist endist: Enesedistsipliin kui armastuse vorm

Igapäevatöös peredega puutun tihti kokku küsimusega, kuidas õpetada lapsele püsivust, rahunemist või reeglitest kinnipidamist. Kuigi näen neid väljakutseid oma nõustaja töös iga päev, pani mind sel teemal uuesti sügavamalt mõtisklema Asse Sauga tabav lühimõte enesedistsipliinist. See tuletas meelde ühe olulise tõe: me ei saa pakkuda ega õpetada oma lastele midagi sellist, mida meil endil veel "laos" ei ole. Loe edasi...

Kõik algab meist endist: Enesedistsipliin kui armastuse vorm on eelkõige pingutamine. Vanema enesedistsipliin on lapse turvatunne.

16/02/2026

Miks meie lapsed ei talu enam pinget? Pereterapeudi vaade vaimse tervise kriisile
Viimasel ajal räägitakse palju psühholoogide puudusest ja laste vaimse tervise järsust halvenemisest. Kliinilise psühholoogi ja pereterapeutina näen ma seda kriisi oma kabinetis iga päev. Kuid ma näen ka midagi, millest avalikult rääkida on ebamugav: meie lapsed on emotsionaalselt näljas ja neil puudub „psühholoogiline immuunsüsteem“.
Kui koolis nõutakse pingutust, siis nad murduvad. Nad on väsinud, kurnatud ja neil puuduvad sotsiaalsed tööriistad, et eluga toime tulla. Miks me siia jõudnud oleme?
Loe edasi...

Miks meie lapsed ei talu enam pinget? Pereterapeudi vaade vaimse tervise kriisile Viimasel ajal räägitakse palju psühholoogide puudusest ja laste vaimse tervise järsust halvenemisest. Kliinilise psühholoogi ja pereterapeutina näen ma seda kriisi oma kabinetis iga päev. Kuid ma näen ka midagi...

10/02/2026

„Laps on kodu peegel“ - Pereterapeudi vaade kooliagressiivsusele
Kui koolist helistatakse ja öeldakse, et teie laps ründas kaaslast, on vanema esimene reaktsioon sageli šokk, häbi või kaitsepositsioon. Pereterapeudina aga ei küsi ma esimesena: „Mida laps tegi?“, vaid: „Mida see käitumine meile pere süsteemi kohta räägib?“
Loe edasi:

Pereterapeudi vaade: Kui laps ründab, on see hüüd ühenduse järele Laps ei ole kunagi isoleeritud saar. Ta on osa süsteemist ja tema agressiivsus koolis on tihti nagu punane märgutuli auto armatuurlaual – see annab märku, et kuskil süsteemis on „õli otsas“ või „mootor kuumenenud“...

22/01/2026

Laps ei lähe katki iseenesest. See on hääletu karje, mis ütleb: „Ma ei tea, kas ma olen sulle oluline.“
Tihti me arvame, et lapsed on lihtsalt jonnijad või trotslikud, kuid tegelikult on nad meie peeglid. Nad peegeldavad meie väsimust, meie tähelepanematust ja meie enda lahendamata emotsioone.
Olen oma uues artiklis lahti mõtestanud kolm kasvatusstiili ja küsinud valusa küsimuse – mida tähendab täna see, et lapsed on 'katki'? See lugu ei ole süüdistamiseks, vaid mõistmiseks ja tee leidmiseks suhteni, kus pole kaotajaid.
Loe täispikka lugu siit:

Meie lapsed on katki - Laps ei lähe katki iseenesest. See on hääletu karje, mis ütleb: „Ma ei tea, kas ma olen sulle oluline.“

20/01/2026

Miks on nii, et kunagi tubli õpilane ei suuda enam loetust aru saada? Miks tekitab ATH diagnoosi kahtluse alla seadmine noores sügavat solvumist?
Oma värskes artiklis selgitan: Mis vahe on kaasasündinud ATH-l ja elustiilist tingitud nutiajul. Kuidas pidev dopamiinivoog aju "laisaks" muudab. Praktilisi nõuandeid lapsevanematele ja koolile, kuidas noort toetada. 4 lihtsat harjutust aju fookuse taastamiseks.
Loe täispikka artiklit siit:

Kas diagnoos või digiajastu märk? ATH versus "nutiaju" sündroom. Miks on nii, et kunagi tubli õpilane ei suuda enam loetust aru saada?

19/01/2026

Meie suhete tähendus kaootilisel ajal: Pereterapeudi pilguga
Meie kaootiline ühiskonna elu võib nii mõnelgi inimesel oma sisemise GPS-i segi ajada. Ei tea enam, kuhu minna- mida teha. Inimesed ei julge seada kaugemaid eesmärke.
Me ei ela isoleeritud saartena. Iga meie siseilmas toimuv segadus või selgus peegeldub neis, kes on meile kõige lähedasemad. Kui ühiskonna kaootilisus ajab segi meie individuaalse sihi, hakkab värisema ka pere ühine aluspind. Tekivad pinged, vaikus või arusaamatused, sest me ei oska enam olla teineteise jaoks see "majakas", mida varem olime.
Loe edasi...

GPS pereteraapias - Meie suhete tähendus kaootilisel ajal: Pereterapeudi pilguga. Inimesed ei julge seada kaugemaid eesmärke.

15/01/2026

Agressiivsus kui appihüüd: Miks lapsed muutuvad metsalisteks?
Meie ühiskonda on raputanud lood, mis tunduvad olevat pärit õudusfilmist, mitte meie oma tagaaiast. Kuidas on võimalik, et teismelised poisid – alles lapsed – meelitavad kaaslase metsa, piinavad teda julmalt kuni surmani ning teevad sellest veel video, mida külmavereliselt levitatakse? See ei ole lihtsalt kuritegu; see on empaatia täielik puudumine, mis tekitab õudust ja nõutust.

Kust selline metsikus tuleb? Kas need noored on sündinud „pahadena“ või on see ühiskonna ja kasvatuse peegeldus? Otsides vastuseid neile valusatele küsimustele, jõuame mehe juurde, kes pühendas oma elu peresuhete süvakihtide mõistmisele.
Loe edasi siit:

Šokk ja vastuseta küsimused Meie ühiskonda on raputanud lood, mis tunduvad olevat pärit õudusfilmist, mitte meie oma tagaaiast. Kuidas on võimalik, et teismelised poisid – alles lapsed – meelitavad kaaslase metsa, piinavad teda julmalt kuni surmani ning teevad sellest veel video, mida kül...

14/01/2026

Kui vaikus muutub karistuseks..
Varjatud nartsissism ei karju. See ohkab, vaikib ja tekitab süütunnet.
Pereterapeudi pilgu läbi vaatame seekord otsa ühele keerulisemale dünaamikale:
Mis on varjatud nartsissism?
Kuidas passiiv-agressiivsus kontrollib suhteid?
Millise jälje jätab see lapsele?
Kui tunned, et „kõnnid munakoortel“, siis tea – see ei pea nii olema. Tervenemine algab märkamisest.
Loe edasi...

Varjatud nartsissism ja passiiv-agressiivsus. Kuidas seda ära tunda ja Varjatud nartsissism on sügavalt juurdunud muster.

Ene Raudla OÜ - www.peresuhted.ee

26/05/2026

12/05/2026

16/04/2026

16/02/2026

10/02/2026

22/01/2026

20/01/2026

19/01/2026

15/01/2026

14/01/2026

Address

Telephone

Website

Alerts

Contact The Business

Shortcuts

Share

Category