Pärimuslik loodustöö ja soonetasumine

09/06/2026

Armas sõber!

Kes meist, aiapidajatest, ei teaks vesiheina kui tüütut umbrohtu.
“Vesihein (Stellaria media) on nelgiliste sugukonda tähtheina perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Rahvakeeles on kasutatud nimesid virn, limarohi, rägahein, siavirn ja nädselm.
Vesihein on lühiealine, üks taim elab keskmiselt kuu aega, kuid suve jooksul võib seemnest kasvada kaks kuni kolm põlvkonda. Õied meenutavad väikest valget tähekest, mõnikord võivad kroonlehed puududa. Viljadeks on rippuvad kuprad, mis avanevad kohe pärast valmimist.
Esineb peamiselt inimmõjuga aladel. Kasvukohana eelistab niisket ja viljakat haritavat maad, aga kasvab ka metsa- või teeservades ja veekogude kallastel. On hea toidutaim koduloomadele.” https://et.wikipedia.org/wiki/Vesihein

Minu praegusel lugemislaual on Kristel Vilbaste mõnusalt kirjutatud ja taimeteadmisi jagav raamat “Meie maarohud. Mõõdukalt ja mõnusalt” ja oh üllatust, sain teada, et vesihein on hea ka inimestele.

Meie aias see taim küll lepib pigem tagasihoidlike tingimustega, sätib end kangekaelselt igale poole peenardesse. Olen järjepidevalt taime ikka juba väikesest peast välja rohinud. Sel kevadel, paikselt kohal olles, on see lõpuks ka võimalik. Nüüd, selle uue teadmisega, oli hea meel, kui leidsin kusagil moonide vahel veel korralikke varsi kohe maitsmiseks ja salati sisse panekuks. Maitseb tõesti hea, on selline mahe ja hõrk ning hea täitematerjal salatisse ja selgub, ka mitmetest internetimaterjalidest, et on ka tervislik - täis C ja E-vitamiini, karotenoide, mineraalaineid, bioktiivseid flavonoide ja saponiine jne. https://www.facebook.com/arturnutritionist/posts/-vesihein-umbrohi-mis-ravib-rohkem-kui-arvata-oskadkevad-tuleb-alati-m%C3%A4rkamatult/122189065442830925/

Nagu artikli autor viitab vanarahva ütlusele, siis tõepoolest, pole olemas umbrohtu – on vaid taimed, mille väärtust me veel ei tea

Kristel Vilbaste kirjutab enda raamatus ka vesiheina ilmaennustamise võimest. Kui hommikul on õis kinni, siis hakkab päeval sadama. Reserveerin nüüd ühe peenranurga vesiheinale, luban tal rahulikult kasvada ja ka õitseda :)

Tänan loodust ja kõiki materjalide jagajaid!
Tänan armsat Ingliterapeut Maryat algse raamatusoovituse eest! Armastusega, Hypatia Hübner, MA GISK 3. taseme õppur

06/06/2026

Armsad sõbrad!

Sellest kevadest maal elades on olnud suurepärane võimalus ümbritsevaid taimi, nende järjestikust ilmumist ja arengut jälgida, avastada koduümbruses neid taimi, kellest siin varem ei olnud teadlik või kes on hiljuti lausa õuele tulnud, viimastest näiteks paiseleht ja kortsleht. On arusaam, et sellisel juhul on taimedel sõnum ja vägi just selle inimese jaoks, kelle juurde nad asuvad.

Siin okaspuumetsa servas pakuvad enda toetust kõige suuremas koguses kuusepuud, kelle abi saab tarbida aastaringselt. Talvel sai erakordselt klorofüllirikast kuuseokkajooki valmistada, mis on kujunenud lausa meie Marya Angletorium Teraapiakodu ja Looduse Ravirahvamaja firmajoogiks. Praegu hakkab ümber saama kuusevõrseaeg.

Kuusk on rahvameditsiinis tuntud kui immuunsüsteemi tugevdav, virgutav ja mikroobidevastase toimega ravimtaim. Ammustest aegadest on kuusevõrseid kasutatud bronhiidi ja gripi, angiini ja muude ülemiste hingamisteede haiguste leevendamiseks. Peale C-vitamiini sisaldavad võrsed – nii värsked, külmutatud kui ka kuivatatud – märkimisväärses koguses karotenoide ning on kaaliumi- ja magneesiumirikkad.

Olen võrsete niisama söömise kõrval neid ka sügavkülma korjanud, aga toreda elamuse pakkus kuusevõrsevõi, kus hakkisin võrsed peeneks, segasin pehme võiga, lisasin veidi soola ja pisut ka mett, mis parandab säilivust ja lisas võrsete maitsele magusa nüansi.

Toreda artikli kuusevõrsete kasutusvõimalustest köögis leidsin veel siit:
https://www.ohtuleht.ee/toidutare/1003961/kuusevorsed-on-nii-horgud-7-retsepti-kuidas-neid-maitsval-viisil-igapaevatoitu-torgata

Tänan kõiki teabe jagajaid!
Põnevad ja tervislikud katsetused jätkuvad!

Armastusega, Hypatia Hübner, MA GISK 3. taseme õppur

03/06/2026

Armas sõber!

Olen ikka olnud pigem mereinimene, kuna olen lapsest saadik suved veetnud mere ääres, esmalt vanavanemate suvilas Võsul, hiljem meie pere suvilas Laulasmaal. Puutusin kokku küll palju rannaäärse männimetsaga, kus sai ikka käidud ka mustikaid korjamas. Tihedam side metsaga sai alguse 2005. aastal seoses elumuutustega, kui mu suvekodu kandus Kiidjärvele, Põlvamaa, täpsemalt Taevaskoja kandi võimsate metsade keskele. Mõne aasta pärast sattusin hingeravikooli ja siit sai alguse looduse sügavam mõistmine. Olin selleks ajaks küll Valdur Mikita raamatuid ka juba lugenud, aga hingeravikooli esimesest videoloomise ülesandest, mille pidin filmima aastate eest lihavõttepühade aegu just siin Kiidjärve metsas, jäi meelde, et armsad taevased treenerid juhtisid meid Valdur Mikita raamatu "Lingvistiline mets” ja selles jagatud mõtte juurde, et mets on teadvuse kiirendi. See mõte salvestus mälusse, sellest algas sügavam suhestumine looduse ja metsaga ning ka minu loodusterapeudi tee loodusterapeudi kutse omandamise ning looduskümbluse teenuse arendamiseni.

Jagan siia nii teaduse- kui looduseusku toitumisterapeudi postitusloo, mis võtab ilusasti kokku ja selgitab lihtsas keeles selle, milleni meiegi hingeravikooli haridusprotsessis armsa Ingliterapeut Marya suunamisel jõudnud oleme, kus oleme uurinud põhjalikult ka raamatuid, sealhulgas Saksa metsamehe Peter Wohllebeni raamatut “Kas kuuled, kuidas puud räägivad”, milles saime teada metsainternetist, seega metsaelu toimimise sügavamast tasandist, aga ka metsakümblust tutvustavat jaapanlase Yoshifumi Mijazaki raamatut “Shinrin-Yoku. Jaapani tervistav ja lõõgastav metsakümblus”, mis on olnud minu teenuse - looduskümblus metsakümbluse meetodil - baasiks. Kõike seda oleme ka edasi uurinud, saades ikka ka Maa Vaimse Hierarhia Inglitelt neid siin Maa peal esindava ja kanaldava, teadvuse tõstmise kooli arendava Ingliterapeut Marya kaudu juhatust.

Nimetatud artikkel, mille autorit ühtlasi tänan, avaneb siin: https://www.facebook.com/arturnutritionist/posts/pfbid02CmFMZN92hwdDXapX91mCAMEmMDsK61r9ZBusiUtqtzGTCtPDzmZjFViBEZsmEH52l?locale=et_EE

Metsakümblust on võimalik teha küll ka üksinda, kui on suutlikkus rahuneda ja loodusesse süüvida, aga terapeudi juhitult, läbi erinevatele meeltele mõeldud ning ka iseendasse vaatama suunavate harjutuste saab kindlasti sügavama kontakti ja suurema tervisemõju, suureneb ka eneseabistamise võimaluste pagas.

Tutvu ka minu loodusterapeudi teenuselehega:
https://peatee.voog.com/lr2m-teenused/loodusterapeut-hypatia-hubner

Olen meelsasti Su saatjaks teekonnal sügavamasse osadusse looduse ja iseendaga.

Armastusega, MA pärimusterapeut-massöör Hypatia Hübner

25/05/2026

Armas sõber!

Eile oli sellel aastal esimest korda peetud avatud tarude päevade viimane päev. Meie hingeravikooli perega külastasime Tartu külje all asuvat Metsaserva meetalu: https://www.facebook.com/metsaservamesi/?locale=et_EE

Mahemett tootva talu peremees, mesinik Allan Sarap tutvustas meile enda tegevust ja mesilaste toimimist. Esmalt näidati tootmishoones ehk meekojas taru ehitust ning mee valmistamise aparatuuri. Meevurritamist praegu küll siiski esitleda ei saanud, sest värske mesi hakkab tulema alles jaanipäeva paiku. Esimene kärjekorje oli küll siiski juba tehtud. Saime teada mahemesinduse nõuetest ja et mesinik ise korjab mett Eesti erinevais paigus, isegi Lahemaalt.

Vaatlustaru juures oli eriline võimalus jälgida mesilaste toimetamist läbi klaasi. Saime mõndagi teada emamesilasest, töömesilastest ja isamesilastest ehk leskedest, nende kõigi imelisest kogukondlikust koostoimimisest, näiteks kuidas taru soojust hoitakse enda keha energiaga. Emamesilane ehk taru kuninganna, kes oli küll sügavamale soojemasse varjunud, elab lausa kuni 5 aastaseks ja on imeline, et ema kujuneb lihtsalt erilise toitmise läbi, sest algmaterjal on sama töölismesilase omaga, kes on ka alati emane. Nägime, kuidas töömesilane enda tantsuga, vibreerimisega teistele teada andis heast meekorje paigast ja teisi kaasa kutsus. Palju on mesilaste toimimises imetlusväärset ja ka inimperele eeskujulikku, peremehe sõnul toimib seal maailmas suurepäraselt ühisteadvus ja selle tunnetamine. Minule üllatuslik oli, et isane mesilane üldse ei nõela. Mesinik tuvastas isa ehk lese veidi suurema suuruse tõttu töömesilaste seast kergesti ja võttis ukseava aluselt teiste vahelt lihtsalt sõrmede vahele. Samas seisis ta rahulikult mesilaste lendamise ning sumina sees ja meie seisime ka samas, milline kogemus oli ka uus, et nii on üldse võimalik.

Edasi suundusime apiteraapia ehk mesilasravi majja. Apiteraapia oli see märksõna, mille alusel üldse selle talu leidsime. Kuna meil on ka teraapiakodu, siis on huvitav vaadata ka teiste teraapiate suunas teadmisi laiendades, aga ka koostöö võimalustele, see käik oli meile järjekordseks võõrsilõppe tunniks. Tarud paiknevad otse apimajas asuva lavatsi all, aga ikka majast väljaspool. Kui tarudel lavatsi all ning lavatsil tarude kohal kaaned eemaldatakse ja asendatakse võrkudega kaantega, siis on võimalik otse taru kohal hingata sisse mesilastaru õhku, saada tarudel lamades probleemsele kohale vibratsiooniteraapiat ja mesilaste suminat kuulates audioteraapiat. Mesitaru suminat lastakse koos meditatiivse energiakeskusi mõjutava muusikaga ja sellel on tore nimi - mesitatsioon. Taluperemehe vaimsetest huvidest lähtuvalt ja enda täiendamise tulemusel on tal tegevusega liidetud püramiidi kontseptsioon. Apimaja paiknebki reaalselt originaalmõõtkavas ehitatud püramiidisõrestiku all, tipus rippumas suur mäekristall energia võimendamiseks, meekoja ruumide lagedes ripuvad väikesed püramiidid. Apimaja lehekülg tutvustab seda kõike lähemalt: https://apimaja.ee/apimaja-metsaserval/

Peremehe lahkel loal saime apiteraapiat ka veidi proovida, tunnetada taru sisemuse lõhna ja soojust, kui ta kaaned seal lavatsil avas. Majas oli väga meeldiv olla ja tunduski teraapiline koos mesitatsiooni heliga. Meile anti proovida paljusid mahemee sorte, nende seas ka püramiidimett, mida toodavad just apimaja tarude mesilased selle suure püramiidi all. Proovisime ka väga kasulikku ja kergesti omastatavat suira ning talus toodetavat mee baasil leiba.

Tuuri lõpus kujunes spontaanselt veel tõeline loodusteraapia seanss, kui apimaja kõrval päikeselises sirelipõõsas nii selle talu mesilaste, 1 kimalase ehk maamesilase, 1 suure mardika kui ka peremehe sõnul võõra mesilase, kelle ta kohe imekombel ära tundis, õites toimetamist jälgisime.

Ostude tegemise järel tänasime oma väikese käsitöökingitusega ja laulsime meie kombe kohaselt tänulaulu, samas olidki juba uued külalised ootamas. Olen tänulik huvitava tuuri ja uute teadmiste eest!

Armastusega, Hypatia Hübner, MA GISK 3. taseme õppur

21/05/2026

Armas sõber ja minu teenuselehe lugeja!

Mul on hea meel teada anda, et alates juunikuust tegutsen pea igapäevaselt Marya Angletorium Teraapiakodus aadressil Ringtee 25/3, Tartu.

Oled massaaži oodatud kõigil tööpäevadel v.a. neljapäev, ajavahemikus kell 12.00 - 18.00

Võimalik on valida:
☘️ vana-eesti massaaž - 90 min/ 50.-
☘️ pea- ja turjamassaaž - 30 min/ 25.-
☘️ esteetiline näomassaaž - 45 min/ 35.-
☘️ esteetiline näomassaaž koos LaKreem loodusliku käsitöökosmeetika hooldusega - 60 min/ 40.-

Lähemalt saad lugeda ja kontakti leiad minu teenuselehelt: https://peatee.voog.com/teraapiakodu-teenused/hypatia-hubner-parimusterapeut-massoor

Armastusega, MA pärimusterapeut-massöör Hypatia Hübner ❤️

20/05/2026

Armas sõber!

Kas teadsid, et täna on rahvusvaheline mesilaste päev? Selle päevaga seoses on Eesti Mesinike Liit loonud uue üle-eestilise algatuse. Esmakordselt peetakse sel aastal Avatud tarude päevi, kus mesinikud avavad külastajatele oma mesilad. Tänasest nädala lõpuni kestva ettevõtmise kuulutuses kutsutakse lähemalt avastama, mida tähendab, et mesinik hoiab elurikkust ja mesilane katab toidulaua: https://mesinikeliit.ee/avatud-tarud-2026/

Meie hingeravikooli ja Looduse Ravirahvamaja “TARAPITATARKUS” liikmetega läheme tutvuma Tartu lähistele Tila külla Metsaserva talusse. Jõudsime selle talu ja ka Avatud tarude päevade infoni, otsides teadmiste laiendamiseks teavet apiteraapia kui mesilasravi kohta. See on 1 selle talu tegevussuundi. Talu peremehe poolt loodud külla kutsuv video seda ka nimetab ja näitab Apimaja, aga oleme põnevil otse kohapeal kõige vaatamise ja kuulamise võimalusest.

Avatud tarude päevade kodulehelt on võimalik leida ka endale kodulähedane mesila külastamiseks.

Armastusega, Hypatia Hübner, MA GISK 3. taseme õppur

10/05/2026

Armas sõber!

Emadepäeva aegu on võililled täies ilus õide puhkenud. Olen saanud enda armsalt emalt harjumuse võilille õisi suhu pista ja väga tänulik selle eest! Nüüd päriselt maal elades, kus on võimalik päikeselilli oma aiast korjata, olen juurde uurinud ja tarbin taimest veel enamat.

Maria Treben, tuntud Austria taimeteadlane ja kirjanik, on oma raamatus “Tervis Jumala apteegist” https://www.apollo.ee/et/tervis-jumala-apteegist-3.html kirjutanud, kuidas terve taim on raviväega. Võilill on kasulik maksale ja sapitegevusele, hea maole ja seedimisele, aitab suhkruhaiguse, nahaprobleemide puhul, ainevahetushaiguste parandamisel, on verdpuhastava mõjuga jne.
See raamat juhatab sööma ka võilillevarsi. Varred korjatakse koos õitega, pestakse, siis eraldatakse õied. Varsi tuleks aeglaselt mäluda.
Päevas 5-6 vart ära süües aitavat see näiteks kroonilise maksapõletiku puhul. Alaliselt põdevatel inimestel, kes end kurnatult ja väsinult tunnevad, soovitab ta teha võilillevartega 14-päevase kuuri. Mina söön vähemalt 1 varre koos õiega päevas.

Miks mitte valmistada emadepäevaks ka võilillesalat Maria Trebeni järgi? Tema oli seda ikka enda eluajal kevadeti tarbinud. Tuleb segada kogu võililletaim, muidugi puhtast loodusest korjatuna, hakituna keedukartuliga ja peale panna kaunistuseks muna. Tänan autorit!

Olen tänulik loodusele meile võimaldatud emaliku hoolekande eest!
Ilusat emadepäeva ja tervist loodusest!

Armastusega, Hypatia Hübner, MA GISK 3. taseme õppur

05/05/2026

Armsad sõbrad!

Võõrnälkjad ei ole meeldivad ega oodatud kaaslased. Olin Tallinnas ja seal ümbruses nendega siin ja seal kokku puutunud hooldusklientide juures käies ja ka näiteks aiatöödes abistades, eriti eelmisel suvel. Olin otseselt kogenud, kui hädas nendega ollakse. Lõuna-Eestis ja oma koduaias õnneks ei ole kohanud. Lootus oli, et külm talv mõjus nendele hävitavalt, aga olen aru saanud, et lumevaiba all oli just soodne talvituda ja nüüd on uus hooaeg alanud.

Selle materjali ja siinsete juhiste alusel on võimalik eristada meie looduslikke ja võõrliike, märkida võõrliikide leide teokaardile ja nendega toimida. Paljude ametkondade koostöös valminud ohjamiskava avaneb siin: https://www.keskkonnaamet.ee/uudised/keskkonnaamet-kinnitas-voornalkjate-ohjamiskava
Aitäh koostajatele!

Armastusega, Hypatia Hübner, MA GISK 3. taseme õppur ❤

🐌 Kinnitasime võõrnälkjate ohjamiskava, mis annab suunised hispaania teeteo ja mustpeanälkja vastu võitlemiseks.

Kavast leiab ka:
✅ ennetavate ja aktiivsete tõrjemeetodite kirjeldused,
✅ nälkjate määramistabelid ja liigikirjeldused.

Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas võivad sattuda uutesse piirkondadesse väga erinevaid teid pidi, näiteks taimepotis, küttepuudega, tehnika, mulla või multšiga.

Kui märkad esimesi isendeid, tuleb need kiiresti tõrjuda, et teod ei saaks uues kohas püsivalt kanda kinnitada.

Võõrnälkjate ohjamine on edukas, kui teha seda võimalikult suurel alal ühiselt.

Panustada saavad paljud osapooled: näiteks hoovides ja eramaal maaomanikud ja -valdajad, tiheasustusalade avalikus ruumis kohalik omavalitsus koostöös huvigruppide ja elanikega, aiandusettevõtted oma territooriumil.

👉 Loe lähemalt Keskkonnaameti kodulehelt (link kommentaarides). 👇

Ohjamiskava koostamises osalesid Eesti Maaülikooli teadlased, Eesti Malakoloogia Ühing, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeerium. Kaasatud olid kohalikud omavalitsused, aiandusettevõtted, haljastajad ning jäätmekäitlejad.

01/05/2026

Armas sõber!

Tänane kevadpüha ehk volbripäev tähistab kevade võitu talve üle. Eesti rahvakalendri järgselt on täna ka nõidade ja tarkade päev. Nii nõiad kui targad tunnevad kõik kindlasti hästi ravimtaimede väge.

Kevadpüha aegu on just nurmenuku õitsemise aeg. Nurmenukku kutsutakse muude nimede kõrval ka taevavõtmeteks ja selle nime saamise legend Kristel Vilbaste jagatuna on järgmine:
“Sel taimel on rahvasuus tõesti palju nimesid, näiteks on ta kikkapüks ja kanavarvas. Aga nurmenuku õis meenutab ka kuldsete võtmete kimpu. Ja nii pajatataksegi nurmenukust sellist lugu: “Peetrus, taevaväravate-vaht, sai kord teada, et keegi on teinud valevõtmed, millega tahetakse taeva tagumisi väravaid avada taevasse tungimiseks. See kohutas teda sedavõrd, et ta pillas võtmekimbu, mis kukkus tähelt tähele, kuni langes viimaks maa peale. Peetrus saatis küll kohe ingli maa peale, et ta tooks sealt võtmed ära. Aga juba olid jõudnud võtmed jälje maasse jätta, kust tärkas kullakarva lill. Kui ingel jälle võtmed üles viis, jäi tärganud lill ikka kasvama ja kasvab edasi igal kevadel ning avab ikka kevadise lilletaeva.”" See katkend on pärit 2019.aasta “Teeme ära!” talgute aegsest artiklist https://www.looduskalender.ee/n/node/3422 , mil üheks talguosaks oli ka nurmenuku kasvukohtade kaardistamine ja milles meiegi hingeravikooli pere ja meie loodusravilaagri lastega Pangodi looduskaitsealal osalesime.

Nurmenuku kasulikkuse ja tarbimisõpetuse võtab kenasti kokku jagatav toitumisterapeudi postitus. Nurmenukk on tuntud eelkõige oma c-vitamiini rikkuse poolest, sest üheski meil looduslikus taimes ei ole nii palju c-vitamiini kui nurmenuku lehtedes. Laiendan veelgi. See tänuväärne taim on puhastav, rahustav ja toniseeriv, jõudu andev, hingamisteedele ja südamele kasulik, kolesterooli alandav, seedimisele hea, liigesevaevusi vähendav, aitab peavalude, neeru- ja põiekivide korral, vähivastane jne.

Minul on nurmenukk toredaks kaaslaseks oma õuealal ja saan siit lehti ning õisi toitudesse ja tee sisse korjata ning kuivatada ka talvise teevaru.

Tänan Loodust ja teabe jagajaid!
Kaunist kevadpüha!

Armastusega, Hypatia Hübner, MA GISK 3. taseme õppur

25/04/2026

Armas sõber!

Selline pilt kenale naadiväljale avaneb Kiidjärve küla servas. Kui see väli suvel õrnade valgete õitega õitsema puhkeb, on taas kaunis vaatepilt. Praegu leidub veel piisavalt palju söömiseks sobivaid väikseid krimpsus lehti, vähemalt meie õuealal on nii. Suuri, juba välja kujunenud lehti on alati võimalik niita ja uut saaki oodata, sellisel moel saab suve läbi seda kasulikku taime tarbida.

Naat on aias tülikas taim, aga kehale kasulik. Kena kokkuvõte sellest taimest avaneb siin Fb lehel:
https://www.facebook.com/photo?fbid=1524784462980444&set=a.634211898704376&locale=et_EE
Tänan jagajat!

Armastusega, Hypatia Hübner, MA GISK 3. taseme õppur