Kõneteraapiakeskus

05/09/2026

Kas varvastel kõndimine on lihtsalt harjumus?
Väikelapseeas võib varvaskõnd olla osa tavapärasest arengust. Kui see aga püsib, tasub vaadata lapse liikumist tervikuna.
Varvaskõnni taga võivad olla erinevad põhjused – näiteks hüppeliigese liikuvuse piiratus, lihaspinge või neuroloogilised tegurid. Uuringutes on osal varvaskõnniga lastest leitud erinevusi ka sensoorse info töötlemises, tasakaalus ja motoorsetes oskustes.
Seetõttu ei vaata füsioterapeut ainult seda, kuidas lapse jalg astub, vaid ka seda, miks laps just sellise liikumisviisi valib.
💡 Tähelepanu tasub pöörata näiteks sellele, kas laps:
• kõnnib varvastel pidevalt või ainult aeg-ajalt;
• suudab palumisel kannad maha tuua;
• tõuseb varvastele rohkem paljajalu või teatud pindadel;
• komistab sageli või tal esineb raskusi tasakaalu ja koordinatsiooniga.
Kui lapse varvaskõnd tekitab küsimusi, saab füsioterapeudi hindamine aidata selgitada võimalikke põhjuseid ja edasise sekkumise vajadust.
Kõneteraapiakeskuses on praegu laste füsioteraapias ja tegevusteraapias vabu vastuvõtuaegu.

01/09/2026

Alates septembrist liitus Kõneteraapiakeskuse meeskonnaga füsioterapeut Triinu Rooni-Kangur. Koos Kristel K**a ja Egle Sillutaga on meil nüüd kolm füsioterapeuti, kelle kogemused ja lisapädevused võimaldavad pakkuda tuge erinevas vanuses ja erinevate vajadustega lastele.

Füsioteraapias toetame imikuid, väikelapsi ja koolilapsi motoorse arengu, lihastoonuse, rühi, koordinatsiooni ja liikumisoskuste ning hingamisega seotud küsimustes.

Kristelil ja Eglel on lisapädevus müofunktsionaalses teraapias – see võimaldab tegeleda ka suu- ja näolihaskonna funktsiooni, hingamise ja neelamisega. Triinul on kogemused spordifüsioteraapias, mis täiendab meie meeskonna seniseid pädevusi veel ühe olulise suunaga.

Kuigi meie füsioteraapia on eelkõige suunatud lastele, aitame koostöös logopeedidega vajadusel ka täiskasvanuid, kellel esineb häälehäireid, düsartriat või müofunktsionaalseid häireid.

📩 Võtame vastu uusi kliente!
Vastuvõtule on võimalik pöörduda perearsti saatekirjaga.
Aja broneerimiseks kirjuta [email protected] või helista 5598 6998.

Selle aasta kliendirahulolu küsitluses osalenud perede hinnangud näitavad väga kõrget rahulolu meie teenustega. Oleme tänulikud usalduse eest ning kasutame

07/07/2026

"Ta ju räägib – kordab ju kõike, mida kuuleb!"

See on üks sagedasemaid tähelepanekuid, mida logopeedid lapsevanematelt kuulevad.

Ehholaalia ehk kajakõne tähendab kuuldud sõnade, lausete või fraaside kordamist. See võib toimuda kohe pärast kuulmist või alles tundide, päevade või isegi nädalate pärast. Kordamise allikaks võib olla lapsevanem, õpetaja, multifilm, laul või mõni muu tuttav olukord.

Oluline on teada, et ehholaalia ei tähenda automaatselt autismi. Tegelikult on see väikelapse keele arengus täiesti loomulik etapp – eriti 2.–3. eluaasta paiku, mil laps õpib aktiivselt uusi sõnu ja lausemudeleid. Selle kaudu harjutab ta keelt ning valmistub iseseisva kõne kasutamiseks.

Samas võib püsiv või väga väljendunud kajakõne viidata sellele, et lapse keele areng vajab põhjalikumat hindamist. Ehholaaliat võib esineda näiteks autismispektrihäire, keele arenguhäire või mõne muu neuroloogilise seisundi korral. Seetõttu ei vaadata logopeedilises hindamises ainult seda, kas laps kordab, vaid ka seda, miks ta kordab.

Kajakõnel võib olla väga erinevaid funktsioone. Laps võib selle abil:
💙 õppida ja harjutada keele kasutamist;
💙 väljendada soovi või vajadust;
💙 võita aega vastuse mõtlemiseks;
💙 alustada suhtlust;
💙 tulla toime ärevuse või võõra olukorraga.

Seetõttu ei ole logopeedi eesmärk kajakõnet lihtsalt "ära kaotada". Palju olulisem on toetada lapse kõne mõistmist, iseseisvat eneseväljendust ja suhtlemisoskusi, et kordamisest kujuneks samm tähendusliku suhtlemise suunas.

Kui märkad, et laps kasutab peamiselt teiste öeldud fraase, ei vasta küsimustele sisuliselt või kajakõne püsib ka pärast kolmandat eluaastat, tasub nõu pidada logopeediga. Varajane hindamine aitab paremini mõista lapse suhtlemisviisi ning valida just talle sobiva toe.

💬 Kas oled oma lapse või töö käigus ehholaaliat märganud? Milliseid küsimusi see sinus tekitas? Oled oodatud jagama oma kogemusi kommentaarides.

01/06/2026

Möödunud nädalal jõudis lõpule peaaegu aasta kestnud õppimise teekond.

Meie tegevusterapeut Kätlin ja logopeed Lea lõpetasid rahvusvahelise Ayres Sensory Integration® sertifitseerimisprogrammi koos EASI (Evaluation in Ayres Sensory Integration) hindamissüsteemi väljaõppega.

Viimastel aastatel on sõna „sensoorne“ muutunud väga populaarseks. Seda kasutatakse mängutubade, vahendite, treeningute ja erinevate teraapiate kirjeldamisel. Samas võib lapsevanemal olla keeruline mõista, mida tähendab tegelikult tõenduspõhine sensoorse integratsiooni teraapia.

Ayresi sensoorse integratsiooni lähenemine ei põhine üksikutel vahenditel ega tegevustel. Selle keskmes on lapse sensoorsete tugevuste ja raskuste mõistmine, põhjalik hindamine ning individuaalselt kohandatud sekkumine. Sama tegevus võib ühe lapse arengut toetada, kuid teise lapse puhul soovitud tulemust mitte anda. Just seetõttu on oluline kliiniline analüüs ja lapse reaktsioonidest lähtuv teraapiaprotsess.

Eestis on sensoorse integratsiooni alast väljaõpet saanud spetsialiste ka varem, kuid meil on hea meel kuuluda esimeste hulka, kes on läbinud Ayres Sensory Integration® sertifitseerimisprogrammi koos EASI väljaõppega. Õppe eelduseks on kõrgharidus tegevusteraapias, füsioteraapias või logopeedias ning sellest lähtub ka hilisem SI profiil.

Täname südamest oma õppejõude, kursusekaaslasi ja kõiki teisi, kes on meie õppimise teekonda toetanud.

06/05/2026

Iga laps õpib omas tempos.
Aga kui õppimine muutub pidevaks pingutuseks, frustratsiooniks või ebaõnnestumise tundeks, siis tasub korraks peatuda ja küsida:
👉 Kas laps vajab rohkem harjutamist… või hoopis teistsugust tuge?

Õpiraskused ei tähenda, et laps ei püüa.
Sageli tähendab see, et tema aju töötleb infot veidi teistmoodi – ja see vajab märkamist ning mõistmist.
Mida varem raskusi märgata ja hinnata, seda:
- lihtsam on last toetada
- väiksem on koolistress (lasteaia stress)
- paremini säilib lapse/noore enesekindlus
Abi ei tähenda kohe “suurt probleemi”.
Abi tähendab, et me anname lapsele võimaluse õppida viisil, mis talle päriselt sobib ning toob välja lapse tegeliku potenstiaali.
📅 Kui sul on tunne, et sinu laps või noor vajab tuge, siis tasub seda tunnet usaldada. Meil on hetkel saadaval ajad nii vaimse tervise õe, psühholoogi, logopeedi kui ka psühhiaatri vastuvõtule.
📩 Kirjuta meile – mõtleme koos, mis oleks järgmine parim samm.

20/04/2026

Kõneteraapiakeskuses vaatame last tervikuna. Meie laste- ja noorukite psühhiaatria suund on loodud peredele, kes otsivad vastuseid kõne arengu, õppimisraskuste, käitumuslike eripärade või arenguga seotud küsimuste korral.

Aitame:
• väikeseid kõnetuid lapsi
• kõne arengu raskustega väikelapsi ja koolieelikuid
• koolilapsi, kellel esineb õppimisraskusi ning kes vajavad diagnostikat ja nõustamist

Pakume professionaalset tuge:
✔ kõnearengu probleemide diagnostika, teraapia ja nõustamine
✔ kognitiivse arengu hindamine ja nõustamine
✔ käitumuslike eripärade toetamine
✔ korduvad uuringud ja arengu jälgimine
✔ perenõustamine
✔ raviplaani koostamine
✔ vajadusel ravi määramine või korrigeerimine

Meie suurim tugevus on meeskonnatöö – spetsialistid töötavad koos, et pakkuda lapsele terviklikku ja läbimõeldud abi.

Kompleksuuring sisaldab vajaduspõhiselt vaimse tervise õe vastuvõttu, uuringuid, psühholoogi ja logopeedi hindamist, meeskondlikku arutelu, psühhiaatri vastuvõttu ning kirjalikku tagasisidet.

Kui otsid lapsele terviklikku tuge ja selgust järgmiste sammude osas, oleme sinu jaoks olemas. 💙