Põlisvägine - Mana vägi, taig ja ravi - Hundikoda

07/09/2026

Sõnal on vägi ja sidumisel tähendus. Kui midagi sõlmitakse, luuakse side – inimese, paiga ja selle vahel, mida südames kantakse. Hiide seotud pael ei ole lihtsalt pael. Sinna võib jääda üks mõte, palve, tõotus või mure, mida inimene enam endaga kaasas kanda ei taha. Paela sõlmides antakse see pühapaiga hoida. Aga pühapaik ei ole paik, kust ainult endale lihtsalt väge võtta. Hiiega tuleb ka ise sidet hoida – austada, mitte lõhkuda, mitte võtta, vaid anda. Igal sõlmel on kaks otsa. Üks jääb minevikku, teine liigub edasi. Nõnda on ka inimesega. Me kanname endas neid, kes olid enne meid, ja anname midagi edasi neile, kes tulevad pärast.

Kui seod paela väepaika, mõtle oma juurtele. Mida sa nendelt said? Mida sina edasi kannad?

Kui tuled pühasse paika, jäta korraks oma igapäevane olemus maha. Kuula, kuidas puud seisavad. Kuula, kuidas maa hingab sinu jalge all.

Seo paela sisse üks sõna, mida tahad hoida. Soov, mida tahad soovida. Palve mida tahad paluda. Üks mure, millest tahad lahti lasta. Või lihtsalt oma südame tänu...

Siis jäta pael metsa hoida ja võta endaga kaasa see, mida hiis sulle vaikuses annab.

Sest mõnikord ei räägi hiis sõnadega. Ta tuletab lihtsalt meelde, kes sa oled.

Mida seon, seda hoian.
Mida hoian, see kasvab.
Mu sõna on kindel nagu vana puu.
Mu süda on sügav nagu maa juur.
Mina hoian hiit.
Ja hiis hoiab mind.

Väge ja tervist! 🌿✨

Põlisvägine

03/09/2026

Selletalvine põliskool on end avanud veidi muutunud rajale, veelgi rohkem sügavamale vana väe juurde, esivanemate tarkuse juurde. Mitu asja on end aastate jooksul kokku pununud ja sellest on saanud täna: PUNASE LÕNGA RADA - Üheksa sõlme läbi väravate vana väe juurde.

Teekond algab 24.oktoobril.
Oled oodatud punuma oma väe rada! 🌹

---------------------

PUNASE LÕNGA RADA
Üheksa sõlme läbi väravate vana väe juurde

On üks lõng, mis ulatub meist kaugemale. See lõng, mida on keerutatud ja punutud ammu enne meid. Lõng, mida on seotud kaitseks, ravimiseks ja tänuks. Lõng, mille sisse on pandud sõnu, soove ja väge. See lõng, mida on kandnud need, kes olid enne meid. Nende käed on kudunud, voolinud, pununud, sepistanud, ehitanud, õmmelnud, ravinud ja hoidnud. Nende sõnad on jäänud lugudesse, loitsudesse ja vanadesse ütlustesse. Nende jäljed on maas, kividel, metsas, allikatel, kodudes ja pühapaikades. Mõni lõng on meiega tänaseni. Mõni on katkenud. Mõni ootab, et keegi selle jälle üles leiaks.

Lõng on kui side - inimene oma esivanemate ja paigaga. Lõng on kui vägi - miski, mida siduda, hoidmiseks, raviks ja kaitseks. Lõng on kui rada - miski, mida mööda me liigume.

Sügisel algab üheksa kuu p**kune rännak vana väe juurde. Üheksa kuu jooksul läheme seda lõnga mööda läbi üheksa värava – esivanemate, südame, sõna, käte, keha, väe, maa, paiga ja väe kandmise juurde ja sõlmime üheksa sõlme.

See ei ole pärimuse uurimise ega vanade kommete päheõppimise kursus. Me läheme sügavamale. Otsima seda maailmatunnetust ja väeteadmist, mis on peidus vanades kommetes, oskustes, raviviisides, loitsudes, käsitöös, vaimuilmas, esivanemate tarkuses ja suhtes maa ning loodusega. Et mitte ainult teada saada, mida esivanemad tegid, vaid mõista, miks nad seda tegid ja mida sellest teadmisest on võimalik tänapäeval oma elu edendamiseks kasutada ja endaga edasi kanda.

* Kuidas nad kuulasid maad, loodust ja oma keha?
* Kuidas nad hoidsid kodu ja inimest ennast?
* Kuidas raviti, kaitsti, ennustati ja tuge anti?
* Miks oli sõnal vägi?
* Milline vägi on tulel, maal, veel ja tuulel?
* Aga rongal ja hundil?
* Miks seoti sõlmi, punuti mustreid, joonistati märke ja valmistati esemeid kindlal viisil?
* Kuidas tajuti inimese sidet oma esivanemate, paiga ja nähtamatu maailmaga?
* Mida tähendab hingestatud ilm?

Üheksa kohtumist. Üheksa sõlme. Üks ühine rada.

Me liigume esivanemate juurest inimese enda juurde, sealt keha, südame, sõna ja väe juurde ning lõpuks tegudesse - sinna, kus teadmine hakkab päriselt elama.

Me uurime meie oma ja meie lähemate hõimurahvaste pärimuslikku maailmapilti, vanu ravimise ja tervendamise viise, loitsusid ja lausumisi, kaitset, pühapaiku, looduse väge ning inimese ja maa vahelist sidet.

Õpime ka läbi käte. Sest vana vägi ei elanud ainult sõnades. See elas lõnga keerutamises, sõlme sidumises, puu voolimises, taime korjamises, tule tegemises, sauna kütmises, ravimi valmistamises ja mustri loomises.

Iga kohtumisega seome oma punasesse lõnga ühe uue sõlme. Sõlm on ühtaegu side, märk ja tegu. Nii koguneb üheksa kuu jooksul iga osaleja kätte omaenda punane väe lõng – teekonna nähtav jälg. See on midagi, mida oleme õppinud, kogenud ja oma käega sidunud. Üheksa kuu jooksul kasvab ühest lihtsast punasest lõngast isiklik pärimuseese. Sõlm seob, hoiab, sulgeb, kannab ja muudab. Ravimise puhul saab üheksat sõlme käsitleda ühe toimingu üheksa korduva sammuna. Üheksa on terviklikkus. See on kolm korda kolm. See on kolmekordne kinnitus ja tugev rütm. See on algus, keskpaik ja lõpp. See on surm, elu ja sünd. See on maa, inimese ja ilmaruumi tasandid. Loitsupärimuses väga sage kordusarv.
Üheksa on ka kui külluse ja jätkumise arv. Üheksa, et jätkuks. Et oleks küllalt. Et vägi püsiks.

Punane lõng kannab endas elu ja sideme kujundit. Punane lõng seostub vere, sünni, viljakuse, kaitse ja sidumisega. Meie ei ole selle lõnga algus. Meie ei ole selle lõnga lõpp. Me oleme üks sõlm sellel teel. Need, kes olid enne meid, siis tuleme meie, siis need, kes tulevad pärast meid.
Esivanemad andsid meile lõngaotsa, meie ülesanne ei ole lihtsalt vaadata, kust see tuleb. Meie ülesanne on seda edasi kerida. Sina valid, millise mustri sa sinna kood, mida sellesse lõnga juurde seod, mida edasi annad.

🌿 Üheksa sõlme, üheksa väravat – üheksa kohtumist läbi aastaringi.

Kõigest lähemalt leida koja lehelt: https://www.hundikoda.ee/kursus/punase-longa-rada/

27/08/2026

Sel nädalavahetusel leiad mind Haapsalust! 🌿✨

Sellel nädalavahetusel on põlise- ja metsaväega Luukoda Haapsalus, Valge Daami käsitöölaadal, kaasas hulk väekaid ehteid ja puidukarpe!

Pildile kõik ei mahtunudki, tuleb tulla kohale, et enda väekas leida! 🌿✨

Kohtumiseni Haapsalu promenaadil! 💫

25/08/2026

Taig ja ravi. Põlisvägi.
Hetked väest, põlismetsast, ussikivist, põlistarkusest, väeravimi valmimisest, sokkide kudumise ja loitsude laulmiseni. Oli naeru, emotsioone, pisaraid, tervendusi ning hoitust. Päikest ja täistaevast, aga ka vett ja tormi. Nii nagu eluski. Soovaimid toetasid, metsavaimud juhatasid, väetuli põletas mida vaja, vihm pesi puhtaks, tormituul lõi uueks, suitsusaun õnnistas.

Seekordse taia- ja ravilaagri naised rajasid hämaral metsarajal omale uusi eluradasid ja taipamisi. Teid võib julgelt torminaisteks nimetada, kes julgelt ka igasugustes elutormides toime tulevad või ka vajadusel neid teha suudavad. Sest iga uus algus algab kaosest. Selline oli seekord Ilmaruumi juhatus!
Just nii nagu vaja...

Tänan teid, et olite, just sellisena, ausalt ja ehedalt, nii omamooodi ja tugevad!

Väge ja tarkust! 🌿✨🤍

Mana - Merle Liisa

Aitäh Uue-Saaluse Kõivsaare suitsusaunale meid saunatamast! ✨

19/08/2026

Metsas on kive, mis ei ole kunagi lihtsalt kivid olnud. Nad on olnud siin enne meie radu, enne meid ja enne neid nimesid, millega me metsa kutsume.

Aastad lähevad neist üle nagu vihm. Sammal katab nad. Puud kasvavad ümber. Lumi tuleb ja sulab. Aga nemad jäävad. Nad mäletavad, mida mets on kuulnud. Nad teavad, kes on tulnud austusega ja kes on tulnud liiga suure sammuga.

Mõni kivi ei vaja, et temalt midagi küsitaks. Tema sõnum on vaiksem: Seisa... Hinga... Mäleta, kust sa tuled. Sa ei ole metsas võõras. Aga mets ei ole ka sinu oma. Sa oled siin külaline, nagu olid enne sind need, kelle sammud on juba ammu rohu sisse kadunud. Hoia seda, mis sind hoiab.

Pühapaik ei ütle: „Tule siia, sest mina olen vägev.“ Ta ütleb, et tule vaikselt. Jäta oma lärm metsa servale. Ära võta siit midagi, mida sulle pole antud. Ära jäta siia midagi peale oma hea mõtte.

Vaata kivi.
Vaata puud.
Kuula maad.

Siin ei ole inimene kõige suurem ja vägevam. Siin oled sa osake Ilmaruumist.

Pühapaiga vägi ei sünni sellest, et inimene käsib loodusel midagi teha. Pühapaiga vägi sünnib sellest, et inimene oskab looduse ees vaikseks jääda. Ja võib-olla just sellepärast on mõned kivid alles. Nad ei ole siin selleks, et me neid kummardaksime. Nad on siin, et me mäletaksime.

Kui metsas on paik, mille juures inimene hakkab iseenesest vaiksemalt kõndima, siis tasub küsida, kas ta pole mitte juba pühaks saanud. Mets ei märgi oma pühasid paiku alati inimese märgiga. Mõnikord teeb ta märgi ise.

Vesi uuristab.
Jää surub.
Sammal katab.
Aeg lõikab kivisse oma kirja.

Ja ühel päeval tuleb inimene ning näeb seal märki. Ta ei tea, kes selle tegi. Ei tea, kui vana see on. Ei tea, kas see on märk või lihtsalt kivile kirjutatud aja jälg.

Aga võib-olla ei peagi teadma.

Mõni märk ei ole selleks, et talle tähendust anda. Mõni märk on selleks, et peatuda. Ja kuulata, mida paik ise ütleb.

Ma ei tea, kas see on märk. Ma ei tea, kas keegi on seda kivi kunagi pühaks pidanud. Ma ei tea, kui palju aastaid on selle märgi sündimisest möödas.

Aga ma tean, et ma jäin selle juures seisma. Ja võib-olla algabki pühadus just sealt - mitte sellest, et keegi ütleb: „See on püha.“Vaid sellest, et inimene märkab.

Jääb vaikseks. Puudutab kivi.
Ja tunneb korraga, et ta ei ole siin päris üksi.

Kivi ei küsinud endale nime. Mets ei kuulutanud teda pühaks. Ta lihtsalt oli.
Nii nagu ta on olnud kaua enne mind.
Ja võib-olla ongi see tema vägi.

Põlisvägine - Mana vägi, taig ja ravi - Hundikoda

12/08/2026

Natuke uusi põlise loodusväega väekaid taas poes üleval! Leia enda oma! 🌿✨

https://www.hingestatudmaailm.ee/toodete-kategooria/koik-tooted/

11/08/2026

Füüsiline harmoonia loodusega - tee tervenemiseni ja tervendamiseni.

Kujuta ette, et kõnnid esivanemate jälgedes, kohandudes maa rütmiga, õppides õppetunde, mida nad sulle annavad.
See pole mitte ainult ilus romantiline mõte, vaid paljude põlisrahvaste, loodusrahvaste kultuuride jaoks elatud reaalsus, kus Maa on nii tervendaja kui ka õpetaja. Maa pulseeriv rütmiline eluring õpetab meile tasakaalu ja harmoonia teid - terviklikkust.

Sellises sügavas omavahelises seotuses iga hingetõmme ja samm, mis on astutud kooskõlas looduse rütmiga, aidanud kaasa üldisele heaolule. Just sellest ühtsuses ümbritseva keskkonnaga kasvab sügav ja kõikehõlmav tervis – segades ilu olemisega ning elu Ilmaruumi ürgse, elementaarse tarkusega.

Miks koguneda tervenemiseks ühisesse ringi?
Kogukondliku tervendamise olemuse keskmes on tseremoniaalne praktika, rituaalid, ühised ringid. Need ei ole pelgalt rituaalid. Need on kogunemised, kus terveneja, perekond ja kogukond ühinevad, suunates oma ühist energiat tervenemisele ja uuenemisele. Olgu need esivanemate tarkused, saunarituaalid, pühapaiga vägi või sosistatud palvete rütm ja laul – need praktikad kinnitavad meie omavahelist sidet suurema Ilmaruumiga, märkides terviklikku lähenemist tervisele ja elujõule.

Maa, sõna ja vägi - loomulik, pärimuslik tervenemise ja tervendamise nädalavahetus on sulle, kes sa otsid ja vajad sügavamat kooskõla iseendaga, loodusega, väega.

Ring tule ümber vaikselt täitub, paar kohta veel on jäänud! ✨🌿🔥

Rohkem infot leiad ja registreerida saad ikka Põlisvägise Hundikoja lehel: https://www.hundikoda.ee/kursus/maa-sona-ja-vagi/

📸 Põlisvägine - Mana vägi, taig ja ravi

Maaema rüpes.

03/08/2026

Mõnikord on meil asju, mida on raske valjusti öelda. Liiga sügav kurnatus, et sellest kõneleda, emotsioonid, mis tiirlevad meie sees ja ei leia väljapääsu. Mõnikord on lein, mis ei mahu sõnadesse.

Põlisest ajast on inimesed nende lugudega loodusesse läinud, metsa, pühapaika, väekate kivide ja mägede juurde. Mitte sellepärast, et loodus annaks vastuseid ja lahendaks neid, vaid selleks, et mets on alati valmis kuulama - vaikselt, ilma hinnangute ja nõuanneteta. Loodus ei palu sul tugev olla. Metsas pole vaja kellelegi midagi selgitada. Pole vaja naeratada ega end kokku võtta. Puud ei oota sinult midagi. Võid istuda kivi otsas või toetada selja vastu põlispuid ja lihtsalt olla – nii kaua kui vaja.

Metsas saad vabastada seda, mida kusagil mujal näidata ei saa.
Mets aitab ühendada keha ja emotsiooni, vabastada need vanad lood, vahel häälega, vahel hääletult, vahel itkedes, vahel rõõmsa lauluga. See nõuab ainult ühte asja: endale loa andmist.

Ja kui sinus toimub avanemine, siis midagi nihkub. See läheb kuhugi väga sügavale ja toob vana trauma pinnale töötlemiseks. See teeb võimalikuks muutuse siin ja praegu.

Kui maa on su all kui esivanemate süli, puud ümbritsevad sind ja taevas laiub su kohal - siis mäletab keha midagi vana. Midagi, mis eksisteeris ammu enne stressi, saavutusi ja nutitelefone.
See on teekond põlise tarkuse poole. See on teekond sügavama enesetundmise poole. See on teekond tervenemise poole.

Pärimuslik p**k tervendav nädalavahetus 20.-23. põimukuul.
https://www.hundikoda.ee/kursus/maa-sona-ja-vagi/

Kohtume tule ümber kojas, mõned kohad veel on! 🌿🐺🔥

Mana - Merle Liisa