Ärevuse ja enesejuhtimise terapeut Reelika

Home
Estonia
Viljandi
Ärevuse ja enesejuhtimise terapeut Reelika

Kas ärevus on hakanud segama sinu igapäevaelu? Tööd, suhteid, und, lihtsalt olemist? Aitan mõista, mis toimub, ja leida tööriistad, mis päriselt aitavad.

Vastuvõtt Viljandis ja videokõnes – eesti keeles, kõikjal maailmas. www.reelikaraska.ee

03/09/2026

Ärevusest taastumine ei tähenda minu jaoks seda, et ma ei tunne enam kunagi ärevust.

Ka mina kogen seda endiselt.

Kui puutun kokku mõne enda tugevama trigeriga, võib ka minul tulla periood, kus tunnen paar päeva, et keha on tavapärasest rohkem pinges ja enesetunne kehvem.

Minu puhul annab ärevus endast väga kiiresti märku just füüsilise keha kaudu.

Keha läheb pingesse. Pea võib muutuda uimaseks. Tekivad valupisted või muud ebamugavad kehalised aistingud.

Need tunded ei ole minu jaoks võõrad ka täna.
Aga üks väga suur asi on muutunud.
Ärevus ei kontrolli enam mind. Mina oskan nüüd toime tulla sellega, mis minu kehas toimub.

Kunagi võis üks halb enesetunne käivitada järgmise hirmu, see omakorda järgmise kehareaktsiooni ja lõpuks olin jälle ärevuse ringis, millest oli raske välja saada.

Täna ma tunnen oma keha.

Ma märkan palju varem, mis minuga toimub. Ma tean, millal mul on vaja tempot maha võtta, millal anda oma kehale rohkem rahu ja millal mitte minna kaasa mõtetega, mida ärevus mulle ette söödab.

Ja vahel tähendabki see seda, et mul on paar kehvemat päeva.

Ma ei võitle enam nendega ega ehmu sellest, et „appi, kas ärevus tuleb tagasi?“.

Ma tean, et see läheb mööda.
Minu jaoks ongi see üks suuremaid muutusi ärevusest taastumise juures.

Mitte see, et ma ei tunne enam kunagi ärevust, vaid see, et ärevus ei otsusta enam, kuidas ma elan.

Ma oskan ennast selle sees toetada, oma keha kuulata ja anda närvisüsteemile aega rahuneda.

Ja võib-olla ongi vahel oluline endale meelde tuletada: eesmärk ei pea olema mitte kunagi enam ärevust tunda.

Eesmärk võib olla jõuda sinna, kus sa enam ei karda oma ärevust.

Reelika

01/09/2026

Ärevusest taastumise üks oluline muutus toimub siis, kui sa lõpetad küsimise:

„Kuidas ma sellest tundest kiiresti lahti saan?“

ja hakkad küsima:

„Mis minuga praegu toimub?“

Need on kaks täiesti erinevat lähenemist.

Esimesel juhul muutub ebamugav tunne vaenlaseks.

Süda lööb kiiresti → sellest peab lahti saama.

Kõht läheb pingesse → see peab kaduma.

Tekib värin → see tuleb peatada.

Teisel juhul tekib uudishimu.

Mis sellele eelnes?

Mis mu kehas esimesena muutus?

Kas olin juba enne pinges?

Mida ma sel hetkel vajasin?

See ei tähenda, et peaksid ebamugavaid kehalisi sümptomeid nautima või neid lihtsalt välja kannatama.

See tähendab, et hirmu asemele hakkab tekkima mõistmine.

Ja mida paremini sa iseennast mõistad, seda vähem tundub sinu enda keha sulle ettearvamatu.

Reelika

31/08/2026

Miks võib süda hakata kiiremini lööma ka siis, kui sa tead, et midagi halba ei juhtu?

Miks võib kõht tõmbuda pingesse täiesti tavalises olukorras?

Miks võivad õlad olla pidevalt pinges?

Miks võib keha reageerida enne, kui sina jõuad üldse mõelda, et oled ärev?

Sest kõiki keha reaktsioone ei juhi sinu teadlik mõistus.

Ja see teadmine muudab päris palju.

Meile meeldiks mõelda:

„Kui ma saan aru, et midagi halba ei juhtu, peaks keha ju rahunema.“

Aga meie närvisüsteem ei tööta päris nii.

Sellepärast võibki tekkida olukord, kus mõistus on rahulik, aga keha pole veel järele jõudnud.

Ja siis ei ole küsimus ainult selles, kuidas mõelda rahulikumalt.

Palju olulisem küsimus on: mida vajab sel hetkel sinu keha?

Sellest räägin 7.–8. septembri veebikoolitusel „Miks minu keha ei rahune?“

Koolituse lingi leiad kommentaaridest.

Reelika

30/08/2026

Ma ei räägi ärevusest ainult terapeudina.

Ma tean väga hästi, mida tähendab karta omaenda keha.

Ma tean, mida tähendab see, kui tekib pearinglus, nõrkus, valupiste või mõni muu ebamugav kehaline tunne ja mõistus hakkab sellele kohe tähendust otsima.

Ja tean ka seda, kui väikeseks võib inimese maailm ärevuse tõttu muutuda.

Minu enda ärevus jõudis kunagi sellesse punkti, kus ma ei suutnud enam kodust kaugemale minna. Juba kodutänavast välja liikudes võis tekkida paanikahoog.

Sellest ei toimunud väljapääs ühe päevaga.

Ma õppisin.

Katsetasin.

Õppisin juurde.

Ja kõige olulisem — hakkasin iseennast mõistma.

Täna on mul selle kõige kõrval ka aastatepikkune kogemus ärevate inimestega töötamisest.

Ja üks asi on mulle väga selgeks saanud: ainult teadmisest „see on ärevus“ ei pruugi alati piisata.

Inimene võib mõistusega juba väga palju teada, aga tema keha reageerib ikka vanaviisi.

Just seda osa ärevusest tahan ma inimestele järjest rohkem õpetada.

Mitte kuidas oma keha karta või iga aistingut analüüsida.

Vaid kuidas hakata ennast tervikuna mõistma.

Reelika

29/08/2026

5 märki, et sinu mõistus võib olla ärevusest juba mitu sammu ees, aga keha pole veel järgi tulnud.

1. Sa tunned ärevuse sümptomid ära, kuid need ei kao selle teadmise peale.

Sa saad aru, et südamekloppimine, pinge või värisemine võib olla seotud ärevusega. See teadmine aitab sul hirmu vähendada, kuid kehaline tunne ise võib jätkuda.

2. Pingeline olukord on läbi, aga keha püsib endiselt pinges.

Mõistus ütleb: „Kõik on korras.“

Aga õlad on üleval, lõualuu pinges, kõht krampis või hingamine endiselt pinnapealne.

3. Sa oskad ennast mõtetega rahustada, aga keha ei allu sellele sama kiiresti.

Sa ei lähe enam iga hirmumõttega kaasa. Oskad olukorda ratsionaalselt vaadata.

Aga keha reageerib ikka.

4. Just rahulikumal ajal hakkad oma keha rohkem tundma.

Kui kiire päev lõppeb ja lõpuks istud, võivad järsku nähtavale tulla väsimus, pinge, värin või muud kehalised aistingud.

5. Sul tekib järjest sagedamini küsimus:

„Ma ju tean, et see on ärevus. Miks ma siis ikka nii tunnen?“

See küsimus on palju olulisem, kui esialgu tundub.

Sest ühel hetkel ei pruugi järgmine samm olla enam enda veenmine, et kõik on korras.

Järgmine samm võib olla hoopis oma keha paremini tundma õppimine.

Just sellest räägime 7. ja 8. septembri veebikoolitusel „Miks minu keha ei rahune?“.

Mõlemal päeval kohtume Zoomis kell 11–12. Kõik liitujad saavad ka järelvaatamise ning koolituse osalustasu on 15 €.

Link veebikoolitusega liitumiseks on kommentaarides.

Reelika

28/08/2026

Üks suurimaid vigu, mida ärev inimene võib enda kehaga teha, on hakata kontrollima, kas ärevus on ikka ära läinud.

Mõtle korraks.

Sul oli halb.

Sa rahustasid ennast.

Natukese aja pärast kontrollid:

„Kas süda lööb ikka kiiresti?“
„Kas pinge rinnus on alles?“
„Kas pea käib ringi?“
„Kas mul on nüüd parem?“

Ja viie minuti pärast kontrollid uuesti.

See tundub loogiline — sa tahad ju teada, kas sul hakkab parem.

Aga samal ajal hoiad kogu oma tähelepanu kehal.

Iga väiksemgi muutus saab tähenduse.

Ja kui märkad midagi ebamugavat, võib mõistus kohe reageerida:

„Näed, ikka ei ole korras.“

Nii võib enda rahustamise soovist saada hoopis pidev enda jälgimine.

Keha kuulamine ja keha kontrollimine ei ole üks ja sama asi.

Keha kuulamise eesmärk on õppida ennast paremini mõistma.

Kontrollimise eesmärk on saada kinnitust, et midagi halba ei juhtu.

See erinevus on ärevusest taastumisel väga oluline.

Reelika

27/08/2026

„Ma ju saan aru, et see on ärevus. Miks mu keha siis ikka ei rahune?“

See on küsimus, mida kuulen oma töös väga sageli.

Ja olen seda kunagi küsinud ka iseendalt.

Just sellest küsimusest sündis minu kahepäevane veebikoolitus „Miks minu keha ei rahune?“

7. ja 8. septembril räägime sellest, mis toimub ärevuse ajal sinu kehas ja närvisüsteemis ning miks keha võib jätkata reageerimist ka siis, kui sinu mõistus juba teab, et tegelikku ohtu ei ole.

Esimesel päeval räägime sellest, miks sinu keha ei rahune.

Vaatame lihtsalt ja arusaadavalt, kuidas töötab autonoomne närvisüsteem, milliseid kehalisi märguandeid tasub õppida märkama ning miks enda sundimine rahunema sageli ei tööta.

Teeme koos ka praktilise harjutuse.

Teisel päeval läheme edasi selleni, kuidas hakata kehale päriselt turvatunnet tagasi õpetama.

See koolitus on sulle eriti siis, kui oled jõudnud kohta, kus mõistusega saad ärevusest juba päris hästi aru, aga keha reageerib ikka omasoodu.

Koolituse hind on 15 €.

Kui sa otse osaleda ei saa, saad mõlema päeva järelvaatamise.

Link liitumiseks on kommentaarides.

Reelika

26/08/2026

Üks kummalisemaid kogemusi minu enda ärevusest taastumise juures oli see, et ühel hetkel teadsin ma juba väga palju.

Ma sain aru, mis on ärevus.

Sain aru, miks tekivad hirmumõtted.

Oskasin ennast mõtetega rahustada ja endale selgitada, et minuga ei juhtu midagi halba.

Aga mu keha ei saanud sellest kõigest justkui aru.

Mõistus ütles: „Kõik on korras.“

Keha vastas: „Mina pole selles veel päris kindel.“

Kehas võis endiselt tekkida pingeid, värinat, valupisteid ja muid ebamugavaid aistinguid.

Ja see ajas mind omakorda segadusse.

Kui ma ju tean, et tegemist on ärevusega, siis miks keha ei rahune?

Alles hiljem hakkasin mõistma, et vaim ja keha ei liigu taastumise teekonnal alati täpselt samas tempos.

Sa võid olla oma mõtlemises teinud tohutu töö, aga keha võib endiselt reageerida vanast harjumusest.

See kogemus on ka üks põhjus, miks mulle on tänaseks nii oluline õpetada ärevusega inimesele mitte ainult oma mõtete, vaid ka oma keha mõistmist.

Sest vahel on vaim juba ees.

Ja keha alles tuleb järele.

Reelika

25/08/2026

Sa ei lähe enam sellele üritusele, sest "äkki hakkab seal halb."

Sa ei joo pärastlõunal kohvi, sest "äkki tõuseb pulss kõrgele ja hakkab halb."

Sa ütled juba ette "EI" — sest su mõtted on olukorra läbi mänginud ja sa tead juba, kuidas see asi lõppeb. Halvasti nagu varem, muidugi.

Ja kuskil sügaval enda sees märkad ja tunned, et sinu maailm on tasapisi väiksemaks tõmbunud. Ühe "äkki hakkab halb" haaval.

Tahan, et sa teaksid, et see ei ole sinu iseloomu viga. See ei ole nõrkus. Ja ei — sa ei ole "lihtsalt selline murelik inimene."
Su närvisüsteem on lihtsalt liiga kaua olnud valves. Ja kui keha on pikalt pinges, hakkab ta tulevikku ette ennustama — alati halvima poole. See ei ole loogikaviga sinu peas. See on keha kaitse, mis on lihtsalt natuke üle pingutanud.

Kui sa märkad seda praegu — kui sa ise tunned, et "ma ei jaksa enam nii" — siis ongi täpselt õige hetk midagi muuta. Sa ei pea ootama, kuni asi muutub suureks probleemiks. Sa ei pea olema "piisavalt haige", et abi otsida.

Selguse seanss on just selle hetke jaoks loodud.
Üks 1,5-tunnine kohtumine, kus me koos vaatame, miks su keha nii reageerib — ja mis kõige tähtsam, ma räägin sulle mida sa ise saad teha, et seda tasapisi muuta. Seda täpselt sinu jaoks mõeldud, et sinu olukord paraneks.
Sa ei lahku tühjade kätega: saad kaasa praktilised harjutused, mida saad kohe kasutama hakata.

👉 Link kommentaarides.

Reelika

Address

Viljandi
71004

Website

http://www.reelikaraska.ee/

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Ärevuse ja enesejuhtimise terapeut Reelika posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Want your business to be the top-listed Health & Beauty Business in Viljandi?